E-residentsuse kontseptsioon sai aprilli lõpul valitsus heakskiidu. Kui vajalikud seadusemuudatused suudetakse viivitusteta läbi viia, siis võivad esimesed e-residendid asuda tegutsema juba selle aasta teises pooles. E-Eesti laieneb pidevalt ning seetõttu on ettevõtjale oluline aru saada e-residendi kontseptsioonist.
Põhimõtteliselt annab e-residentsus mittekodanikele võimaluse saada Eestis ja ühtlasi ka mujal Euroopa Liidus toimiv digitaalne identiteet. E-resident on isik, kellele Eesti loob tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja annab välja digitaalse isikutunnistuse.
E-resident saab pildita ID-kaardi ning võimaluse kasutada kõiki Eesti e-teenuseid, sealhulgas näiteks digitaalselt allkirja ja e-maksuametit. Vaatamata digitaalsele identiteedile on e-resident seaduse silmis ikkagi välismaalane ja mitte Eesti kodanik.
Praeguste plaanide kohaselt peaks e-residendiks registreerumine toimuma Eestis, kuid juba järgmisel aastal loodetakse anda Eesti saatkondadele ja konsulaatidele välismaal võimalus digitaalseid identiteete väljastada. See omakorda tähendab, et välismaalane ei pea äritegevuse alustamiseks Eestis või e-teenuste tarbimiseks Eestisse tulema.
E-residendiks saamine eeldab taotlejalt biomeetriliste andmete (sõrmejäljed, silmaiirise foto) andmist. Lisaks eelneb e-identiteedi väljastamisele rutiinne taustakontroll nagu viisa andmise puhul. Sellise põhjaliku kontrolliga püütakse vältida võimalust, et digitaalset identiteeti saaks ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Eesti ettevõtjale, kes ajab äri välismaalasest e-residendiga tagab tõhus riigipoolne kontroll turvalisuse – digitaalne identiteet on seotud tuvastatud ja kontrollitud inimesega.
Aastaks 2025 loodab valitsus olla väljastanud 10 miljonit digitaalset e-residendi identiteeti. Kui ettevalmistused sujuvad, siis võib e-residentide registreerimine alata juba sel sügisel. E-Eesti laienemisplaanide ja e-residentide kohta saab lisainfot Siseministeeriumi kodulehelt.
