Seletused e-residentsuse toimimise kohta

Alates 2014. aasta detsembrist on välismaalastel võimalik taotleda endale Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust alalise Eesti elukohata. Digitaalne isikutunnistus (digi-ID) võimaldab Eesti ID-kaardiga sarnase kiipkaardiga kasutada internetis Eesti avalikke- ja erateenuseid, anda digitaalallkirju dokumentidele ning krüpteerida faile. 1Office selgitab järgnevas artiklis oma klientidele e-residentsusega seonduvat ning julgustab Eestis ettevõtlusega tegelemiseks e-residentsust taotlema.

Mis on e-residentsus?

1. detsembril 2014 jõustuva Isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt võib isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, anda digi-ID. Digitaalset isiku tõendamist vajavad välismaalased Eesti avalik-õiguslikus või eraõiguslikus e-asjaajamises. Seni oli see võimalik vaid Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel oma Eesti elukoha tõendamisel. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Varasemalt oli digi-ID kättesaadav residentidele ID-kaardiga paralleelseks kasutuseks lisakaardina.

Kuidas erineb e-residendi digi-ID Eesti ID-kaardist?

E-residendi digi-ID on Eesti ID-kaardiga sarnane kiipkaart, mis on kasutatav üksnes digitaalses keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalallkirja andmiseks. Kiipkaardile kantud sertifikaatide toel on võimalik elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda. Kuna dokument ei ole kasutatav visuaalseks isiku tuvastamiseks ega reisimiseks, ei kanta sellele ka dokumendi kasutaja fotot.

Miks on e-residentsus kasulik?

E-residentsus on kasulik Eestis tegutsevatele ettevõtjatele, välistöötajatele, ettevõtete juhtorganite liikmetele või Eesti ettevõtetes osalust omavatele inimestele elektrooniliseks isikutuvastuseks ja e-teenustele ligipääsuks. E-residendile digi-ID väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduskasvu, luues võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid turvalisel moel. Seni on mitteresidendil mõnedele e-teenustele ligipääs võimalik olnud pankade pin-kalkulaatorite abil ja ilma digitaalallkirja andmise võimaluseta. Koheselt on seaduse jõustumisel e-residentidel võimalik inglise keeles kasutada digitaalallkirja DigiDoc tarkvara abil, Eesti äriregistrit ja eesti.ee riigiportaali asjaajamiseks. Muude keskkondade puhul toimub veel tõlkimine ja kohandamine.

Milline on e-residendi õiguslik seisund Eestis?

E-residentsus on oma olemuselt sarnane välismaalase õigusliku seisundiga. Kui välismaalasel ei ole õigust Eestis viibida, ei ole tal ka õigust taotleda e-residentsust. Kuivõrd Eesti e-residentsus annab välismaalasele võimalused Eesti õigusruumis tegutsemiseks, siis kohaldatakse e-residendi digi-ID väljaandmisel samu printsiipe, mida kohaldatakse välismaalastele viisa või elamisloa andmise otsustamisel.

Mis on e-residendiks saamise eeldused?

E-residendi digi-ID võib välja anda isikule, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. Digi-ID väljastamise otsustab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ning väljastamisest keeldumist ei pea põhjendama ning ei saa ka kohtus vaidlustada. Digi-ID väljaandmisel kontrollitakse e-residendi usaldusväärsust kõigist kättesaadavatest allikatest. Samuti tehakse järelkontrolli dokumendi kehtivusajal. E-residendi digi-ID kasutamise üle teostavad järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaitsepolitseiamet ning Eesti Maksu- ja Tolliamet.

Kuidas käib e-residentsuse taotlemine?

E-residendi digi-ID-sid hakatakse väljastatakse Politsei ja Piirvalveameti teeninduspunktides ning Eesti saatkondades ja konsulaatides üle maailma. Peale online avalduse täitmist peab Digi-ID taotleja oma isiku tuvastamiseks ja dokumendi kättesaamiseks minema Eesti Politsei ja Piirivalveameti teeninduspunkti või saatkonda. Taotleja tuvastatakse tema kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi alusel. Lisaks salvestatakse taotleja näobiomeetria ja sõrmejäljekujutised. Biomeetrilised andmed välistavad isikule mitme identiteedi loomise. E-residendi digi-ID väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot või 80 eurot (välisriigis taotlemisel).

Kui palju aega kulub e-residentsuse saamiseks?

E-residendi digi-ID taotluse läbivaatamiseks kulub kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise käigus väljastatakse taotlejale Eesti isikukood, kui Eesti isikukoodi varasemalt ei olnud. Kui taotleja vastab e-residentsuse saamiseks vajalikele tingimustele ja isik läbib taustakontrolli, väljastatakse digi-ID taotlejale teeninduspunktis koos selle kasutamiseks vajalike juhiste ja kaardilugejaga.

Kas e-residendil ligipääs e-teenustele on sarnane residendi ligipääsule ID-kaardiga?

Avaliku- või erateenuse osutaja võib otsustada e-residendile digi-ID alusel teenuse osutamise üle, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta. Peamiseks küsimuseks on see, kas e-residentide jaoks kaasneb e-maksuametile ja pangakontole ligipääsu saamiseks ühekordne kohaletuleku vajadus.

Mis on Eesti digitaalallkiri?

Digitaalallkirja seadus (DAS) hakkas Eestis kehtima 2000. aasta 15. detsembril. Digitaalallkirjal on Eestis samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud. Väljaspool Eesti jurisdiktsiooni kehtib digitaalallkiri vaid siis, kui pooled on valmis seda aktsepteerima. Digi-ID kiibil on 2 sertifikaati, üks sertifikaat on mõeldud isiku tuvastamiseks ning teine digitaalallkirja andmiseks. Sertifikaat on elektrooniline tõend, mis seob isiku ja digitaalallkirja ehtsuse tõendamiseks vajalikud andmed isikuga ja kinnitab selle isiku samasust.

Kuidas kontrollitakse digitaalallkirjade kehtivust?

Digitaalallkirja on võimalik anda vaid kehtiva sertifikaadiga. Peale allkirja andmist võtab allkirja andmiseks kasutatud tarkavara ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv – kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale.

Kas e-residendi digi-ID annab ligipääsu krüpteerimisteenusele?

Digi-ID võimaldab ka faile krüpteerida. Krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide saatmiseks internetis, mitte nende pikaajaliseks säilitamiseks. Failide dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastav salajane võti, mis asub ainult kasutaja ID-kaardil. Juhul, kui kasutaja kaotab oma ID-kaardi või uuendab sertifikaate, pole failide dekrüpteerimine enam võimalik.

Kas Euroopa Liidu teistes liikmesriikides saab Eesti digitaalallkirja kasutada?

Euroopa Liidus on vastu võetud elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste määrus nr 910/2014 (eIDAS). Selle alusel tuleb aastast 2016 kõigil liikmesriikidel tunnustada vastastikku teiste riikide digitaalallkirju ning aastast 2018 digitaalselt identiteeti, võimaldamaks ligipääsu teiste riikide digitaalse isikutunnistusega. Võimalus anda digitaalallkirja ja tuvastada ennast turvaliselt internetis ID-kaardi abil on lisaks Eestile olemas mitmetes ELi riikides, näiteks Austrias, Belgias, Hispaanias, Lätis, Soomes ja mujal. Probleemiks on aga see, et enamasti riigid neid vastastikku ei tunnusta ning piiriüleste teenuste puhul käib kõik ikka paberil.

Kuidas e-residendiks saada?

Registreeri end siin http://e-estonia.com/e-residents/apply/ eelinfo saamiseks. 2014. aasta detsembrist alates saab e-residentsuse taotlemiseks pöörduda Politse- ja Piirivalveameti teeninduspunktidesse. Alates 2015. aasta aprillist on võimalik e-residentsust taotleda Eesti saatkondades ja konsulaatides üle maailma. Lisainfo ja abi saamiseks pöördu 1Office Eesti klienditeenindusse telefonil +372 631 1118 või kirjuta contact@1office.ee.