Soovime oma klientide tähelepanu juhtida olulistele asjaoludele osaühingu käibemaksukohustuslaseks registreerimisel ja käibemaksunumbri saamisel.
Millal tuleb Eesti äriühingul registreerida ennast käibemaksukohuslasena?
Vastavalt Eesti käibemaksuseadusele tekib äriühingul kohustus end maksukohustuslasena registreerida kui maksustatav käive Eestis ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Äriühingu käive, mille tekkimise koht ei ole Eesti, ei arvestata 16 000 euro hulka.
Millistel juhtudel ei teki äriühingul käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust?
Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki, kui äriühingu kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive või kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käive teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena.
Nullprotsendine käibemaksumäär
Nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatakse kauba eksport, kauba ühendusesisene käive, vabatsoonis või vabalaos oleva liiduvälise kauba käive, kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile, ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav liidu kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev liidu kaup, mis eksporditakse vahetult vabatsoonist või vabalaost kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest arvates, jm seaduses nimetatud käive. Nullmääraga maksustatakse, teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (nt. välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenus, transpordivahendi lühiajaline üürile andmine välisriigis, samuti teenus, mida osutatakse isikule, kes ei ole EL liikmesriigis maksukohustuslane).
Kuidas määratakse kauba käibe tekkimise koht?
Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet. Kauba ühendusesisene käive on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane võõrandab kauba teises liikmesriigis. Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele või kui teenust osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.
Millal peab äriühing esitama maksuhaldurile avalduse maksukohustuslasena registreerimiseks?
Registreerimiskohustuse tekkimise päevast ehk 16 000 euro suuruse käibe tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on äriühing kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks.
Äriühingu registreerimise tõendamine
Äriühing peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Tõenditeks võivad olla info tehtavate tööde, müüdavate kaupade või osutatavate teenuste kohta, pangaväljavõtted, äriplaan, eellepingud, töölepingud, rendilepingud jne.
Ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks.
Käibemaksukohuslase registrist kustutamine
Maksuhalduril on õigus kustutada registrist äriühing, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega ehk kui äriühingu kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive või kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti.
Samuti on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.
Lisainfo saamiseks võta ühendust 1Office Eesti juristiga telefonil +372 631 1118 või contact@1office.ee.
