Käes on peamine puhkuseperiood Euroopas ja seega on õige aeg meenutada, et puhkust reguleerivad seadused ja puhkuseraha arvutamine on riigiti väga erinev. Eriti tähelepanelik tasub olla ettevõtjatel, kes tegutsevad mitmes riigis korraga. Järgnevas artiklis anname ülevaate töötajate puhkustest Eestis, Rootsis, Soomes, Suurbritannias, Lätis ja Leedus.
Eesti
Eestis arvestatakse puhkust tööaasta kaupa ning tööaasta alguseks loetakse konkreetse tööandja juures tööle asumise päeva. Põhipuhkuse kestus on tavaliselt 28 kalendripäeva. Töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga, kui ta on töötanud ettevõttes vähemalt kuus kuud.
Puhkust antakse üldjuhul vastavalt puhkusegraafikule, mille teevad paljud tööandjad töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul, kuid mitte hiljem kui esimese kvartali lõpuks. Poolte kokkuleppel võib puhkuste ajakava muuta.
Puhkusegraafik koostatakse lähtuvalt tööandja huvidest ning töötajate soovidest. Puhkuse saab välja võtta osade kaupa, kuid igal aastal peab ühe osa pikkus olema vähemalt 14 järjestikust päeva.
Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks:
- Puhkusele eelnenud kuue kuu kalendripäevade arvu (mis ei sisalda riigipühasid ega puhkusepäevi)
- Puhkusele eelnenud kuue kuu palga kogusumma
Kuidas puhkuseraha arvutatakse?
Puhkuseraha arvutatakse järgnevalt:
See annab tulemuseks keskmise kalendripäeva maksumuse, mis omakorda korrutatakse puhkuseperioodi kalendripäevade arvuga.
Kui töötaja sai puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul fikseeritud töötasu, siis võib tööandja otsustada, kas puhkuse eest tasutakse kuue kuu keskmise päevatasu või fikseeritud palga alusel.
Rootsi
Rootsis arvestatakse puhkuseaastat 1. aprillist 31. märtsini ning igal aastal on töötajale ettenähtud 25 puhkusepäeva, kusjuures nädalavahetusi ei arvestata puhkusepäevade hulka. Tööleping või kollektiivleping võib ette näha ka lisapuhkusepäevi.
Kui töötaja on olnud tööl terve puhkuseaasta, siis on tal õigus saada makstud puhkust kõigi puhkusepäevade eest. Kui töötaja alustas tööd pärast puhkuseaasta algust, siis on ta mõned puhkusepäevad tasustamata. Näiteks, kui töötaja asub tööle pärast 31. augustit, siis on talle sel aastal ette nähtud ainult viis puhkusepäeva. Teatud arv puhkusepäevi on lubatud jätta ka välja võtmata ning neid saab edasi lükata kuni viis aastat.
Millest koosneb puhkusetasu Rootsis?
- Puhkusetasu koosneb igakuisest palgast, boonustest ja muudest lisatasudest
- Puhkusetasule kehtivad tavapärased tulu- ja sotsiaalmaksu reeglid
Kuidas arvutatakse töötajate puhkuseraha Rootsis?
- Rootsis arvestatakse puhkusetasu 12% töötaja igakuiselt brutopalgalt. See koguneb aasta jooksul puhkuserahade reservi ning makstakse välja, kui inimene puhkusele läheb. Puhkusereserv makstakse välja koos lisatasuga, mis moodustab 0,43% kuupalgast.
Suvekuude (juuni, juuli ja august) jooksul on tööandjal kohustuslik võimaldada igale töötajale neli järjestikust puhkusenädalat.
Kui vajad abi puhkusepäevade- või tasu arvestamisel, siis aitame hea meelega tavapärase raamatupidamise tunnitasu alusel. Selleks, et töö kiiremini kulgeks, saada meile palun töötaja tööleping, info selle kohta, kui mitu päeva on inimene töötasu arvestamise aastal töötanud ning A-Tax sertifikaat.
Soome
Soomes arvestatakse puhkuseaastat 1. aprillist 31. märtsini ning töötajale aastas ette nähtud puhkusepäevade arv sõltub tema tööstaaži pikkusest. Kui töötaja leping on 31. märtsiks kestnud vähem kui aasta, arvestatakse talle puhkust kaks päeva iga töötatud kuu eest ning, kui leping on kestnud üle aasta, 2,5 päeva iga töötatud kuu eest.
Puhkuse välja võtmisel arvestatakse laupäevad puhkusepäevade hulka ning üldiselt kehtib reegel, et suvepuhkus kasutatakse ära maist septembrini ning talvepuhkus oktoobrist aprillini. Samas võivad pooled omavahel ka teistsuguse graafiku kokku leppida.
Lihtsustatuna – töötaja, kelle töösuhe on kestnud rohkem kui aasta, saab neli nädalat puhkust suvel ning ühe nädala talvel.
Erandid kehtivad osalise tööajaga töötajate puhkuste arvestamise korral. Selleks, et teenida välja puhkusepäevad, peab kuus töötama vähemalt 14 päeva või 35 tundi.
Puhkuseraha arvestamine Soomes
Puhkusetasu arvestatakse vastavalt töölepingus kehtestatud tasule ning see on üldiselt võrdne töötasuga. Samas, ka siin kehtivad erandid osakoormusega töötajatele, kellele arvestatakse lisaks veel ka puhkusekompensatsioon (9% neile, kes on töötanud alla aasta ning 11,5% neile, kes rohkem, aga protsent võib erineda olenevalt kollektiivlepingust).
Tavaliselt makstakse puhkusetasu välja enne puhkuse algust, kuid ühenädalase puhkuse välja võtmisel on lubatud puhkusetasu maksta ka palgapäeval.
Kollektiivlepingutest tulenevalt võivad puhkuserahade arvutamisele kehtida mitmed erandid. Seega on enne puhkuste arvestamist kindlasti soovitatav tutvuda nii Soome puhkuseseaduse kui ka vastava valdkonna kollektiivlepinguga.
Suurbritannia
Suurbritannias on töötajal õigus välja võtta 5,6 nädalat tasustatud puhkust kalendriaasta jooksul. Töölepingu järgi võivad töötajad saada ka rohkem puhkusepäevi kalendriaasta jooksul, kuid puhkuse pikkus ei tohi olla lühem kui 5,6 nädalat.
Puhkusepäevade- ja tasu arvestamine sõltub töö iseloomust. Näiteks:
- Täistööaeg või kindla tööaja- ja tasuga osaline tööaeg – ühe nädala puhkusetasu on võrdne töötaja ühe nädala palgaga.
- Muutuv töötundide arv – ühe nädala puhkusetasu on võrdne eelneva 12 nädala keskmise töötasuga (mil tehti tööd).
Leedu
Leedus sõltub puhkusepäevade arv tööpäevade arvust nädalas. Kui töötaja töötab viis päeva nädalas, siis on tal õigus saada vähemalt 20 tööpäeva puhkust kalendriaasta kohta. Kui töötajal on 6 tööpäeva nädalas, siis on tal õigus saada vähemalt 24 tööpäeva puhkust kalendriaasta kohta.
Tööleping ja kollektiivleping võivad ette näha ka rohkem puhkusepäevi, kui seaduse järgi kehtestatud miinimum.
Pikaajaline töösuhe ühes ettevõttes annab töötajale lisapuhkusepäevi. Töötaja saab kolm lisapuhkusepäeva aastas, kui ta on ühe tööandja juures olnud vähemalt 10 aastat. Iga järgnev viies aasta, annab töötajale ühe lisapuhkusepäeva kalendriaasta kohta.
Leedus arvestatakse puhkuseraha eelneva kolme kuu keskmise palga alusel.
Ühe kalendriaasta puhkusepäevad tuleb ära kasutada vähemalt kolme aasta jooksul pärast puhkusepäevade omandamist. Vastasel juhul kaob töötajal õigus neid puhkusepäevi välja võtta või saada nende eest rahalist kompensatsiooni. Erand sellele reeglile kehtib juhul, kui töötajal polnud erakorralistel asjaoludel võimalik kolme aasta jooksul puhkust välja võtta.
Üldiselt ei ole tasustatud puhkuse asendamine rahalise kompensatsiooniga lubatud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel. Sellisel juhul peab tööandja töötajale maksma rahalist kompensatsiooni kõigi välja võtmata puhkusepäevade eest. Kompensatsiooni makstakse maksimaalselt kolme kalendriaasta eest pärast puhkusepäevade omandamist.
Läti
Lätis on puhkuse kestus vähemalt neli nädalat kalendriaasta jooksul. Töötajal on õigus puhkuse välja võtmiseks, kui tema tööleping konkreetse tööandja juures on kehtinud vähemalt kuus kuud.
Puhkust antakse välja vastavalt tööandja poolt koostatud puhkusegraafikule, milles võetakse arvesse ka töötajate soove. Puhkuse saab välja võtta osade kaupa, kuid igal aastal peab vähemalt ühe puhkuse pikkus olema 14 järjestikust päeva.
Haiguspäevade või ootamatute asjaolude tõttu saab puhkust ka pikendada või kanda edasi järgmisesse aastasse.
Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja keskmine palk eelneva kuue kuu jooksul.
Aitame meeleldi, kui vajad abi puhkusepäevade- või tasu arvestamisega. Võta meiega ühendust!