Rootsi turul on nii äripartnerite kui ametiasutustega suheldes oluline usalduse tekitamine. Suurima kasumi tagab aga vahetu kohalolek ja kontroll tarneahela üle.
Rootsi kuulub Eesti olulisemate kaubanduspartnerite hulka ning on välisministeeriumi andmetel tõusnud viimastel aastatel Soome järel teisele kohale. Ekspordi sihtriikidest oli Rootsi 2013. aastal juba kolmandat aastat järjest Eesti suurim ekspordipartner (eespool Soomet). Rootsi-Eesti kaubavahetuse maht on pärast majanduskriisi-aastaid stabiilselt kasvanud. 2013. aastal kasvas kaubavahetuse käive 4,3%, moodustades 3,4 mld eurot ehk ca 13% Eesti kogukaubavahetusest.
Äri alustamine Rootsis nõuab aga turuga tutvumist ning endale mängureeglite selgeks tegemist.
2011. aasta sügisest Rootsis tegutsenud Eesti ettevõtte 1Office Sweden AB juhatuse liige Ivar Veskioja selgitab, et võimalusi Rootsi turule sisenemiseks on mitmeid, kuid suurema kasumi tagab kindlasti vahetu kohaolek ja kontroll tarneahela ning kliendi üle. See tähendab tütarettevõtte või filiaali avamist Rootsis. Ettevõte, kel on huvi tulla Rootsi turule iseseisvalt tegutsema, peab sihtturgu hoolikalt tundma õppima.
Kindlasti on seda lihtsam teha, leides ettevõttele esindaja, kes valdab rootsi keelt ja tunneb turgu. Esimese nõudena tuleb endale selgeks teha, mis on firma toote või teenuse eelised võrreldes kohalike ettevõtetega. Eelduste testimine annab head tagasisidet.
“Ainult hinnaga on raske jalga ukse vahele saada, kui sinu ettevõte ei suuda usaldust tekitada. Rootsi turul on võtmesõna usaldusväärsus, mille tekitad isikliku lähenemisega. Personaalne suhtlus on edu üks aluseid, selle üheks võimaluseks on osalemine Rootsi messidel ja kaubandusüritustel,” tõdeb Ivar Veskioja.
Ta mainib, et eestlaste suurimaks komistuskohaks on eeldamine, et asjaajamine käib samamoodi nagu Eestis. Ettevõtjale, kel puudub välisriigis äritegemise kogemus, tuleb üllatusena see, et Rootsis on palju bürokraatiat. Asjaajamine ja suhtlemine ametiasutuste ning partneritega võtab kauem aega. Rootsi maksukorraldust mitte tundes on Eesti ettevõttel lihtne eksida.
Mis puutub kohalike suhtumisse eestlastesse, siis tõdeb Veskioja, et Eesti ettevõtjatesse suhtutakse eelarvamustega ja kaheldakse nende korrektsuses. „Pangad ei ava Rootsis äri alustavatele välismaa ettevõtetele kergekäeliselt kontot. Eesti ettevõtte Rootsi maksuametis registreerimisel soovitakse lisainfot saada planeeritava äritegevuse kohta ja tihtilugu ka kohtuda ettevõtte juhatusega“, lisab ta.
Samas tunnustab Veskioja, et rootslased on üldiselt kohusetundlikud maksude maksmisel ja peavad maksetähtaegadest kinni. Küsimusele, mida meil oleks Rootsi ärikultuurist õppida, vastab Ivar: „Nad on ausad ja skeemitamist on palju vähem kui Eestis. Rootslastel on oskus küsida kõrget hinda oma toodete ja teenuste eest, teisiti ei ole võimalik kõrgeid tegevuskulusid katta kallis riigis.“
Autor: Tuuli Seinberg
Allikas: raamatupidaja.ee
