Büroopinna rentimisel naaberriigis vaata detaile. Asjaajamine võtab aega.
Kuigi büroopinna üürimine naaberriikides käib üldjoontes samamoodi kui Eestis, tuleb arvestada iga riigi eripärade ja nendest tulenevate detailidega.
“Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, kus, millist ja millise hinnaga äripinda soovitakse, ja seejärel tutvuda üldisema pildi saamiseks suuremates kinnisvaraportaalides olevate pakkumistega,” rääkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige Tarmo Kase. Tema kinnitusel pole üldiselt Baltimaade büroopindade turul olulisi erinevusi ja üürimisprotsess on kõikjal sarnane. Sellegipoolest soovitas ta eelnevalt tutvuda kohalike olude, tavade ja maksukeskkonnaga. Teise juhatuse liikme Mika Sucksdorffi sõnul tuleb Rootsis ja Soomes tegutsedes arvestada, et seal vahendavad elukondlikku ja kommertskinnisvara eri firmad. “Jah, leidub neid, kes tegelevad mõlemaga, aga üldiselt on need kaks erinevad suunda. Kui räägime kaubanduspindadest, tuleb arvesse võtta, et potentsiaalset üürnikku uuritakse väga põhjalikult ja oodatakse väga hästi läbimõeldud äriplaani,” märkis ta. Sucksdorffi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et vahendustasu maksab üürnik.
Rootsis mängib rolli usaldusväärsus.
Rootsis aastaid tegutsenud 1Office Grupi tegevjuhi Ivar Veskioja sõnul on keeruline leida kaubanduspindu kaubanduskeskustes ja tulusates asukohtades, kuid büroopindade turul on valikuid rohkem. Lisaks on Stockholmis tema hinnangul väga suur valik erineva hinna ja kvaliteedi suhtega büroohotelle. “Büroohotellidest suuremate lahenduste otsimisel on reegel, et suuremate büroopindade omanikel on müügiesindajad ning majaomaniku ja üürniku vahele ei pruugi maaklereid vaja olla,” rääkis Veskioja. Ta lisas, et oluline on saada kontakt ja jätta kohtumisel usaldusväärne mulje. “Soovitan kohtumised korraldada mõne Rootsi eestlasest konsultandi osalusel, kelle kontakte leiab Eesti-Rootsi Kaubanduskojast,” märkis ta.
Varu puhveraega.
Esimese kontori Rootsis avas 1Office Grupp 2011. aastal Stockholmi kesklinnas Eesti Majas, mille juhatuse liikmetega oli tekkinud kontakt kaubanduskoja kaudu. “Hoidsime sellega palju aega kokku ja tänu headele suhetele puudus vajadus end tõestada,” lausus Veskioja. Rootsi turu üldine eripära on tema kinnitusel see, et asjaajamiseks tuleb varuda kuni pool aastat puhveraega. Samuti on lepingud rootsi keeles ja tuleks lugeda ka lepingus viidatud regulatsioone, mis on samuti rootsikeelsed. Kaks aastat tagasi nii Riias kui ka Vilniuses oma esindused suuremale ja kvaliteetsemale pinnale kolinud Cargobus OÜ tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul oli kõige keerulisem üldse sobivat äripinda leida. Ettevõttel oli asukohale kolm kriteeriumi, mis raskendasid otsinguid. “Soovisime asukohta kesklinnas, kuhu klientidel on võimalik autoga kergelt ligi pääseda. Lisaks pidi pind asuma mõneminutise autosõidu kaugusel bussijaamast ja laoruumid olema kas samal rendipinnal või väga lähedal,” rääkis ta. Pärast umbes 5–7 variandi külastamist leiti mõlemas linnas sobivad pinnad, kuid otsingud võtsid kokku aega kaks kuud. “Läbirääkimisi korraldasid suures osas meie kohalikud juhid, tõrkeid ei esinenud ning koostöö oli algusest peale kiire, korrektne ja sõbralik,” rääkis Johanson. “Küll aga pean märkima, et hinna kauplemine eriti Leedu kinnisvaraärimehega on paras pähkel pureda ning võib aega võtta tunde,” lisas ta. Cargobusi juhid puutusid Riias kokku ka ühe üllatusliku probleemiga, kui tekkis vajadus muuta ettevõtte juriidilist aadressi. Johansoni sõnul osutus selle vormistamiseks vajalike korrektsete dokumentide kättesaamine rendile andjalt oodatust keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Küsimusele, kas välisriigi firmat ärikinnisvara rentimisel kuidagi ka umbusaldatakse, vastas Veskioja, et loomulikult soovivad Rootsi üürileandjad lepingupartneriks Rootsi ühingut, millele kohalduks Rootsi seadused ja täitevmenetlus. Kuna välisühingutega tehingusse minekust keeldumine on Rootsis tavapärane, võib juhi sõnul tekkida vajadus Rootsi ühingu registreerimise järele, mille puhul käendab sõlmitud üürilepingut emaettevõte. Samas möönis ta, et Eesti taust on problemaatiline pigem kaubanduspindade leidmisel. “Eriti keeruline on end tõestada krediidireitingu puudumisel lühikese ajalooga Rootsi ühingul, mille juhtkond ja osanikud on välisriigis,” lausus Veskioja. Lepingulise kliendiga ollakse Rootsis Veskioja sõnul professionaalsed ja teenuse kvaliteet võib olla isegi parem kui Eestis. Johanson ütles Läti ja Leedu kohta, et eestlastel on seal sageli isegi usaldusväärsem maine kui mõnel kohalikul. “Läbirääkimistel tuleb alati jutuks vastaspoole reis kusagile Eestimaa kaunisse paika ja see meeldiv mälestus soojendab suhteid,” kinnitas ta.
Autor: Birjo Must
Äripäeva artiklit vaata siit.
