Millal tekib Eesti äriühingul välisriigis maksuresidentsus?
Eesti eripäraks olev ettevõttete tulumaksuvabastus meelitab Eestisse välisettevõtjaid äriühinguid registreerima. Eesti ettevõtjad omakorda tegutsevad aina aktiivsemalt välisriikides ning proovivad seejuures säilitada minimaalset maksukoormust. Seetõttu on oluline märkida, et Eestis registreeritud äriühingu kasumit maksustatakse tulumaksuga dividendide väljamaksmisel ainult Eestis, kui tegemist on ainult Eesti maksuresidendinga. Juhul, kui äriühing on asutatud Eestis, kuid äriühingu tegelik juhtimine toimub teises riigis, võib äriühingu maksuresidentsus tekkida vastavas riigis ning sellega seoses kerkib topeltmaksustamise võimalus.
Mis on äriühingu juhtimine teises riigis?
Eesti äriühingu tegelik juhtimine teises riigis võib olla näiteks seal asuv juhatus või ka teenuste ja kaupade müük, igapäevased majandustehingud, läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine. Sellises olukorras on vastaval riigil õigus Eesti äriühingu tulu maksustada oma siseriikliku seaduse alusel. Kui kahe riigi vahel ei ole sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingut või topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel pole võimalik maksuresidentsust määrata, lähtub iga riik oma tulumaksuseadusest. Seega võib vastav riik maksustada Eesti äriühingu tulu oma siseriikliku seaduse alusel. See tähendab, et kuigi äriühing on asutatud ja registreeritud Eestis ning on seetõttu Eesti maksuresident, võib sel äriühingul olla ka maksuresidentsus teises riigis.
Kuidas vältida topeltmaksustamist?
Topeltmaksustamise vältimiseks on riigid sõlminud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud, kus reguleeritakse muuhulgas äriühingute maksuresidentsus ning püsiva tegevuskoha maksustamine. Eesti Vabariik on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud 58 riigiga.
Kuidas riigid kokkuleppele jõuavad?
Vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingutele võib äriühingu maksuresidentsus olla lahendatud kas riikidevahelise kokkuleppega või nt konkreetselt juhtimisorgani asukohaga. Juhul, kui riigid ei jõua kokkuleppele, millise riigi maksuresident äriühing on, maksustavad riigid äriühinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja kerkib topeltmaksustamise oht. Seega tuleb igal konkreetsel juhul vaadata äriühingu maksuresidentsuse regulatsiooni vastavast lepingust Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel.
Milline leping on Soome ja Rootsiga?
Kirjeldatud maksuresidentsuse määramise regulatsioon on sätestatud Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutes. Lepingud näevad ette, et kui isikut saab lepingu alusel pidada mõlema lepinguosalise riigi maksuresidendiks, siis otsustavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud tema suhtes lepingu kohaldamise kokkuleppe teel. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis ei käsitata isikut kummagi lepinguosalise riigi maksuresidendina ja lepingus ettenähtud soodustusi talle ei kohaldata.
Milline leping on Venemaaga?
Kahjuks puudub tänaseni topeltmaksustamise vältimise leping Venemaaga. See võib tähendab seda, et nii Eesti kui Venemaa maksustavad Venemaal tegutsevat Eesti äriühingut vastavalt oma siseriiklikule õigusele ning maksulepinguga antav võimalik soodusrežiim puudub. Sama kehtib Eestis tegutseva Vene äriühingu puhul.
Püsitegevuskoha kaudu teenitud tulu maksustamine
Äriühingute puhul, kes on asutatud ühes riigis, kuid tegutsevad teises riigis, on oluline püsiva tegevuskoha mõiste ning võimalik püsiva tegevuskoha kaudu teenitud tulu maksustamine. Püsiva tegevuskoha üldregulatsioon tuleneb OECD mudellepingu Model Tax Convention on Income and on Capital artiklist 5. Püsiva tegevuskoha kaudu teenitud tulu maksustamise küsimus on lahendatud riikidevahelistes topeltmaksustamise vältimise lepingutes ning samuti riikide siseõiguses. Siinkohal tuleb jällegi vaadata konkreetset maksulepingut ja puudutatud riikide siseriiklikku õigust. Selles valdkonnas on näiteks olnud juhtumeid, kus Eesti osaühing, mille juhatuse liige elab Soomes ja kõik müügitehingud toimuvad Soomes, on pidanud täitma tulumaksukohustust Soome Vabariigi ees.
Kokkuvõte
Eesti siseriiklik tulumaksusüsteem, kus riik maksustab vaid väljamakstavad dividendid 80/20 jaotuse alusel 25% maksuga, st et 100 ühikut välja makstud dividende toob kaasa 25 ühikut tulumaksu, kehtib eeldusel, et äriühing on Eesti maksuresident ning tal puudub maksuresidentsuse alus teistes riikides.
Juhul, kui Eesti äriühingut saab pidada ka teise riigi maksuresidendiks või kui tal on teises riigis püsiv tegevuskoht, tuleb maksustamisel arvestada nii riikide vaheliste topeltmaksustamise vältimise lepingutega kui ka riikide siseriikliku õigusega, eriti olukorras kus Eesti riigil puudub teise riigiga topeltmaksustamise vältimise leping.
Täpsema info saamiseks võta ühendust 1Office Eesti juristiga kirjutades contact@1office.ee või helistades telefonil +372 631 1118.
