Arengufondi korraldatud arenguideede konkursile esitatud e-residendi kontseptsiooni võidu välja kuulutamisest on möödas alla poole aasta. Detsembrist saavad välisriikide kodanikud taotleda e-residendi digi-ID kaarti 50 euro eest. Selleks tuleb kaks korda külastada Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunkti, esmalt enda identifitseerimiseks ja seejärel dokumendi kättesaamiseks. Eesti saatkondades on võimalik e-residentsust taotleda loodetavasti juba järgmisel aastal. Tuleb tunnustada idee esitajaid, konkursi korraldanud Arengufondi ja ka valitsust. Juba enne esimese e-residendi tunnistuse väljastamist on Eesti saanud positiivset globaalset meediakajastust ja rohkem inimesi teavad meie IT edulugu.

Ettevõtluskeskkond paraneb mitteresidentide jaoks

Välisriikides äri teinud eestlased teavad hästi, kui palju aega võib paberite ootamine, allkirjastamine ja saatmine raisata. Sellele lisandub veel pettuste oht, allkirjade võltsimine äriregistrisse ja panka paberite saatmisel on näiteks Rootsis ja Suurbritannias võimalik ettevõtte kaaperdamiseks. Eesti on selles osas oaas, ülejäänud maailm toimib vanal moel posti ja paberi toel. Eesti ID-kaardita välismaalase raskused Eestis asjaajamisel pole selles osas midagi erilist, pigem on digitaalallkiri ja e-riik erilised.

E-residentsuse loosung hassle-free country kõlab peibutavalt ennekõike neile ettevõtjatele, kes töötavad klientidega globaalselt, pakkudes teenuseid elektroonilistes kanalites.

Võimalus saada vajalikud teenused internetist annab ettevõtjale vabaduse kaunites maailma paikades laptopi taga Eesti e-riigi nautimiseks. Ei mingeid ümbrikke dokumentidega, ühepäevase edasi-tagasi lennu otsimist Tallinnasse või kohustuslikke kohtumisi ametnike ja pangatelleritega.

Tänane seis

Iseenda vaatlemine on üks keeruline tegevus. Taavi Kotka juhtimisel kaardistatakse täna e-residendi kõiki võimalikke kokkupuuteid Eesti riigiasutuste ja teenusepakkujatega. Õige on tema ütlus, et e-residentsus on vaid võti, mille juurde peame ka maja pakkuma. Eesmärk on atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis meelitaks ligi investeeringuid ja tekitaks täiendavat tulu e-residentide maksude ja tarbitavate teenuste näol. Samas on see ka äratuskell residentide peale mõtlemiseks. Riigil on kohustus üle vaadata ka kõik see, mida meie kodumaised ettevõtjad on pikalt rääkinud. E-residendist ettevõtjate pudelikaelad võivad kattuda meie kohalike muredega.

E-resident ja tõenäolised pudelikaelad ettevõtja pilgu läbi

1Office omab pikaajalist kogemust mitteresidentidest ettevõtjate teenindamisel Eestis. Toon välja mõned pudelikaelad, mille lahendamine aitaks kaasa e-residentsuse edule.

E-resident soovib pangakonto avada interneti teel

Ettevõtte asutamise järel on järgmised vajalikud sammud reeglina pangakonto avamine ja käibemaksunumbri taotlemine. Täna ei ole Eesti pangad veel valmis e-residentide teenindamiseks kujul, kus e-resident Londonis Eesti saatkonnas digi-ID saamise järel soovib pangakontot avada internetis. Takistuseks on pankade sõnul ennekõike Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Digitaalselt tuvastatud erakliendil ei võimalda seadus teha ülekandeid suuremas mahus kui 2000 eurot kuus ning seda ka vaid siseriiklikult. Pangad pole valmis enne seaduse ja Finantsinspektsiooni täiendavate juhiste muutmist digitaalset tuvastamist rakendama e-residendi ettevõtte konto avamiseks.

E-resident soovib käibemaksunumbrit interneti teel

Käibemaksunumbri saamine on pettuste laine tõttu aina keerulisemaks läinud aastatega ka residentidele. Mitteresidentidest juhatuse liikmetel tuleb arvestada kutsega kohvile Maksuameti kontoris. E-residentsusest vaimustumise järel selgub kiirelt, et Londonis Eesti saatkonna külastamisest ja internetis firma asutamisest alates muutub kõik järjest keerulisemaks. Samuti tasub märkimist, et siseriikliku käibe puudumisel on e-residendist ettevõtjal ootus sisendkäibemaksu tagastusteks. Enammakstud käibemaks tekkib kohe, kui ettevõttel on käibemaksuga maksustatud kulud, kuid puudub siseriiklik käive. Maksu- ja Tolliameti senine praktika on siseriikliku käibe eeldamine käibemaksunumbri säilitamiseks. Euroopa Liitu teenuseid eksportiv Eesti ettevõte saab igakuise käibemaksu tagastusnõude puhul kaasa ka sagedase kontrolli.

E-resident soovib osta ja müüa osasid interneti teel

Osaühingu osade ost ja müük toimub täna digitaalselt ainult Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud osade puhul. Muudel juhtudel tuleb külastada notarit või ette valmistada notariaalsed volitused esindajale. Postiga saadetavad volitused peavad teatud juhtudel kandma ka apostilli, mille saamine on riigiti erineva keerukusega. E-residendid on osade müümisel või ostmisel sama kehvas seisus kui Eestist eemal viibivad eestlased.

E-resident soovib ühte platvormi riigiga suhtlemiseks

Ettevõtjal on täna vajalik riigiasutustega suhtlemisel erinevate platvormide kasutamine. Oodatud e-resident ja meie väikesearvuline kodumaine ettevõtja võidavad aega, kui integreerida ettevõtjaportaali maksude maksmise, majandustegevuse registreerimise ja töötajate registreerimise. Sealt ei tohiks välja jätta ka siduvate eelotsuste saamist maksude kohta. Erinevad rohkem ja vähem tõlgitud keskkonnad tuleb muuta üheks hästi toimivaks ettevõtjate portaaliks, mis oleks ka kättesaadav paljudes keeltes.

E-resident võib soovida riigilõive maksta krediitkaardiga

Samuti kerkib küsimus riigilõivude põhjendatuse ja maksmise mugavuse üle e-residendil. Riigilõive ei saa maksta krediitkaardi ega paypali kaudu ning SEPA euromaksete alast väljas asuvast pangast makse tegemine on suur aja- ja rahakulu. SEPA alal ei asu näiteks Suurbritannia, rääkimata USA-st. Maksuameti siduv eelotsus maksab ettevõtjale 766.93 eurot ja osaühingu registreerimine kiirmenetluses 185.34 eurot. Suurbritannias maksab ettevõtte registreerimine 15 naela ning seda saab maksta krediitkaardiga. Internetis tehtavad tehingud toimivad kogu maailmas krediitkaartide peal.

Kuidas parandame ettevõtluskeskkonda residentide jaoks?

1Office mitteresidentidest klientide kogemuste põhjal välja pakutud pudelikaelade likvideerimise järel on töö alles seadusandjal alanud. Peame endalt küsima, miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha? Realistlikult lähenedes saame kohe välistada, et ettevõtja tuleb Eestisse atraktiivse kohaliku turu või investorite rohkuse tõttu. Kui soovime muutuda Luksemburgi sarnaseks, peame tegema seda, mis nemad juba teinud on ja veel paremini. See kõik viib meid maksudeni, mis ei saa enam olla tabuteema. Luksemburgi ja Eesti vahel on Läti, kus on võimalik jaotada vahedividende, kehtib sotsiaalmaksu lagi kõrgepalgalistele ja osaluste võõrandamine on tulumaksuvaba valdusettevõtetel. Eestil on sellele hetkel vastu panna pentsik 1000 euro suuruste tehingute deklareerimise kohustus ja kasumi tulumaksu puudumine. Dividendide maksmisel on aga Eestis tulumaks kõrgem paljudest Euroopa riikidest.

World Bank Doing Business edetabel

World Bank Doing Business edetabelist näeb kiirelt ära, millega on vaja veel tööd teha. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 sõnastatud eesmärk jõuda edetabelis 15ndale kohale aastaks 2020 ei ole väga ambitsioonikas. Pideval Eesti ja Singapuri sarnasuste võrdlemisel jääb arutlusest välja see, mida on Singapuri võimud teinud Doing Business edetabeli esikoha nimel? Seadusandja sisulisele tööle utsitamine on e-residendi idee suurim väärtus Eesti ettevõtja jaoks.

Suur pilt

Võidavad standardite kehtestajad ja nende maha müüjad. Digi-ID ja mobiil-ID muutmine Euroopa või ka maailma standardiks on Eesti suur võimalus. E-residentsuse kui valitsuse startupi puhul tuleb järgida tavapäraseid reegleid, skaleerida ja müüa kõikidel võimalikel viisidel. Saatkondades e-residendi digi-ID väljastamisega ei tohiks Eesti tehnoloogia võidukäik lõppeda. Maailma eri paigus klientidele internetimakseid võimaldavad pangad saaksid klientidele pakkuda sisselogimist Eesti kiipkaardi või mobiil-ID alusel. Täna saadetakse Eestist väljaspool klientidele postiga koode ja suuri PIN kalkulaatoreid.

Riikide maksuvõidujooks Euroopas

E-residendi projekti võimaliku edu ei jäta märkamata teised riigid ja kindlasti tekkib siis jäljendajaid. E-residentsuse edukus on tihedalt seotud maksukeskkonna atraktiivsusega ja seal on konkurents tihe. Euroopas on kriisi järel aina selgem suurriikide soov vähendada väikeriikide konkurentsieelist soodsama maksukeskkonna pakkumise näol. Maksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidus vähendaks Eesti võimalusi eristumiseks. Samuti tuleb Euroopa e-residentidest välisettevõtjatel ette näha ohtu, et koduriigi maksuameti huvi on määrata Eesti osaühingu püsivaks tegevuskohaks juhatuse tegelik asukoht ning seejärel ühingut maksustada.

Autor

Ivar Veskioja
tegevjuht
1Office UK

Ilmunud lühendatult Äripäevas 25. novembril 2014.