Välissuhted: Ettevõtja tee Eestist Rootsi. Aeganõudev, kuid mitte võimatu.

Läänemere läänekaldalt vaadatuna on Eesti väike ja tänaseni suhteliselt tundmatu riik. Kas Eesti on Euroopa Liidus, kas Riiasse sõiduks on vaja viisat, mis raha teil kehtib, mis keelt te räägite ja kas teil on sama elektrivoolu sagedus, mis meil? Need on vaid mõned näited küsimustest, millele Eesti saatkond Stockholmis igapäevaselt vastama peab. Üsna levinud on teadmine Eestist kui riigist, kus Rootsi suurpangad majanduskriisi ajal pankrotiohtu sattusid ja hoopis vähem on neid, kes toovad Eestit esile kui majanduslikult stabiilset riiki, kus riigieelarve ainsa riigina peale Rootsi mullu plussis oli. Mõnele nutikamale ajakirjanikule, rääkimata poliitikuist või rahandusekspertidest, seda tõsiasja õnneks meenutada pole vaja.

Eesti poolelt vaadatuna on Rootsi meie kaubanduspartnerite tipus, ekspordi poolest lausa esikohal. Rääkimata Eestisse tehtud välisinvesteeringute tabelist, kus Rootsi juba 20 aastat skoorib ja keda ei Soome ega ükski teine riik ohustama ei kipu. Me kõik teame, et selle taga on esmajoones Rootsi pangad, ent tegelikkuses tegutseb Eestis äriregistri andmetel enam kui 1500 Rootsi osalusega ettevõtet, kõikvõimalikes valdkondades. Selle taustal torkab silma, et Eestis puuduvad seni suured Rootsi firmamärgid nagu IKEA ning Hennes & Mauritz. Mitte, et ma selle üle puudust tunneksin, kuid tekib küsimus, kas Eesti turg, hoolimata oma lähedusest, on rootsi suurfirmade jaoks oma väiksuse juures väheatraktiivne. Ja kas me kaubavahetuse kasvupotentsiaali tuleks eelkõige otsida väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ringist? Arvan, et just nii see on.

Rootsi turule tulek ei ole lihtne, see on aeganõudev, head kodutööd ja ettevalmistust nõudev ettevõtmine. Kuid nagu Rootsi turul kogemusi kogunud ettevõtjad rääkida teavad, on tulemus üldjuhul vaeva väärt ja kestab aastakümneid. Üldistavalt on Rootsi partnerid pikaldased, kuid usaldusväärsed ja pikaajalisi ärisuhteid eelistavad. Samade väärtuste jagamist oodatakse ka vastaspoolelt. Nii tõdeti ka mai keskel siinsamas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas toimunud Eesti suursaadiku Rootsis Jaak Jõerüüdi ja allakirjutanu kohtumisel Koja liikmetega. Samuti oli jutuks, et rootslaste liigne usaldamine võib meie ettevõtjaile palju peavalu põhjustada. Seega on nii saatkonna kui ka EASi soovitus sõlmida kõikide äritehingute juures Rootsi partneriga leping ja eelnevalt läbi viia korralik taustuuring.

Head ettevõtjad, Eesti saatkond Stockholmis on igati valmis teid nõustama Rootsi turu iseärasustest, siinsetest äritavadest ja ära kuulama, mis südamel. Konkreetsel kujul saab Rootsi turule sisenemise kohta palju kasulikku infot Välisministeeriumi kodulehel rippuvast Rootsi äritingimuste ülevaatest, vt www.vm.ee (rubriik äridiplomaatia). Teie käsutuses on ka saatkonna ruumid Stockholmi kaunis Lärkstadenis, kus saab korraldada kohtumisi, esitlusi vms. Lisaks saatkonnale on Stockholmis Eesti eksportööre nõustamas alati abivalmis ja Rootsi turgu hästi tundev EASi ekspordiesindaja Christa Torm, kes ka kõrvalveerus kasulikke nõuandeid jagab. Göteborgis, Malmös, Eskilstunas, Karlstadis ja Karlskronas tegutsevad Eesti aukonsulid, kes samuti aitavad majandussidemete loomisele kaasa. Aktiivsemaks on muutumas Eesti-Rootsi Kaubanduskoda (vt www.estochamber.se), mis praeguseks ühendab ca 50 ettevõtet. Koja juhatuses on kogenud ettevõtluskonsultante, audiitoreid ja juriste, kes koondavad Rootsiga ärisidemeid omavate ettevõtjate ja rootsieestlaste mitmekülgset kogemustepagasit.

Naastes veelkord jutu algusesse, mõlgub saatkonnal lisaks Eesti majanduse ja ettevõtjate toetamisele meeles veel laiem, Eesti kuvandiga seotud tagamõte. Meie kahesuunaline majandussuhete tee vajab sügavamat sissetallamist mitte ainult selleks, et edendada ettevõtlust, vaid ka selleks, et Eestit Rootsis rohkem teataks ja meie kuvand seeläbi kaasajastuks. See on alus, millele toetub kogu riikidevaheline ametlik ja mitteametlik suhtlus. Ja just sel eesmärgil viis saatkond koostöös Eesti aukonsuli Lars-Eric Boreströmiga aprilli keskel Göteborgis läbi ürituse nimega smartEST, kus IT Demokeskus tutvustas meie e-riigi edulugu nagu ka mitmed Eesti ettevõtted omi innovaatilisi ideid. Kokkuvõttes lugusid, mis Rootsis on täiesti jutustamata. Loodan siiralt, et üha rohkem Eesti ettevõtteid leiavad tee Rootsi ja aitavad meil jutustada lugu Eestist, pealinnaga Tallinn. Riigist, mis on Euroopa Liidu, NATO ja OECD liikmesriik, kus on kasutusel euro, kus on läbipaistev ja lihtne maksusüsteem, elektroonilised valimised ning lihtsalt palju häid idusid ja ideid.

Kattri-Helina Põld
Majandusnõunik
Eesti saatkond Stockholmis
E-post: Kattri-Helina.Pold@vm.ee
www.estemb.se

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja “Teataja”