Kas ja millistel tingimustel vastutab juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest?

Eesti kohtutel on tulnud korduvalt lahendada vaidlusi, kus Maksu-ja Tolliamet nõuab äriühingu maksuvõla tasumist juhatuse liikmetelt isiklikult. Riigikohtu praktika neis vaidlustes on tänaseks päevaks üsna arvestatav ning võimaldab teha järeldusi seaduse mõtte ning maksuameti tõlgenduste kohta.

Õiguse nõuda teatud juhtudel maksuvõla tasumist juhatuselt ehk vastutusotsuse tegemiseks annab maksukorralduse seadus (MKS). MKS § 8 lg 1 näeb ette juhatuse liikme kohustuse tagada äriühingu maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine.

Rahalisteks kohustusteks on eelkõige äriühingu maksude tähtaegne tasumine. Mitterahaliseks kohustuseks on eelkõige maksude deklareerimiskohustus ja registreerimiskohustus (nt. käibemaksukohustuslaseks), aga ka dokumentide säilitamise kohustus ning maksumenetluses kaasaaitamiskohustus.

Nimetatud kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua vastutusotsuse tegemise juhatuse liikmele. Kuid ainuüksi kohustuste täitmata jätmise faktist ei piisa äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks juhatuse liikmelt. Täidetud peavad olema kõik järgnevad eeldused:

Juhatuse liige peab olema kohustuste rikkumises süüdi

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. Riigikohus on süü vormide sisustamisel leidnud, et MKS alusel saab tahtlusest rääkida juhul, kui juhatuse liige mõistab, et oma tegevuse või tegevusetusega ta rikub MKS § 8 nimetatud kohustusi (RKHK 3‑3‑1‑23‑12 p 14). Nii kohus kui ka maksuamet lähtub süü tuvastamisel nö elulise usutavuse kriteeriumist (RKHK 3-3-1-43-14 p18).

Juhatuse liikme süü on individuaalne. Seega on võimalik, et mõni juhatuse liige ei ole kohustuste rikkumises üldse süüdi ning ei vastuta äriühingu maksuvõla eest või on juhatuse liikmete süü vormid erinevad ja sellest tulenevalt on ka vastutuse määr erinev (RKHK 3-3-1-41-05 p 13).

Tähele tuleb aga panna, et juhatuse liige ei saa oma seadustest tulenevaid kohustusi delegeerida ja seeläbi vältida vastutust. Ka juhatuse liikmete omavahelised kokkulepped kohustuste jaotamise kohta või juhatuse ning osanike vahelised lepingud ei anna alust vastutusest vabastamiseks seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral.

Samuti ei vabane juhatuse liige vastutusest ainuüksi põhjendusel, et maksuvõlg tekkis enne tema juhatuse liikmeks valimist. Kui juhatuse liikme tegevuses tuvastatakse tahtlus või raske hooletus, siis vastutab ta äriühingu maksuvõla eest sõltumata võla tekkimise ajast või sellest, kas äriühingu sisemistest kokkulepetest tulenevalt juhatuse liige pidi või ei pidanud täitma MKS § 8 nimetatud kohustusi.

Süü tõendamise kohustus lasub maksuhalduril.

Juhatuse liige peab olema rikkunud maksuseadustest tulenevaid kohustusi

Riigikohus on leidnud, et vastutusotsust saab teha vaid MKS rikkumise eest, mitte äriseadustikust või muudest seadustest tulenevate juhatuse liikmete kohustuste rikkumise eest (RKTK 3-3-1-53-05 p 11).

Juhatuse liige ei ole kohustatud eelistama maksunõuet teiste võlausaldajate nõuetele (RKHK 3-3-1-37-13 p 17) . Juhatuse liige peab oma kohustuste täitmisel järgima eelkõige äriühingu huve. Seega võib ette tulla olukordi, kus äriühingul on edasiste ja suuremate kahjude ärahoidmiseks vajalik tasuda muud kohustused enne maksuvõlga. Küll aga peab juhatuse liige maksuvõla olemasolu korral erilist tähelepanu pöörama maksuseaduste täitmisele, sh täitma kaasaaitamiskohustust ning näitama üles tahet maksuvõlg esimesel võimalusel tasuda.

Kohustuse rikkumise ja maksuvõla vahel peab olema põhjuslik seos

Juhatuse liikme tegu või tegevusetus peab olema maksuvõla tekkimise põhjuseks (RKHK 3-3-1-37-13 p 27). Kui juhatuse liige on täitnud kõik kohustused ning maksuvõlg on tekkinud muudel asjaoludel, nt. valesti hinnatud äririskide tõttu või on maksuvõlg tekkinud varem kui juhatusele etteheidetav õigusvastane käitumine, ei vastuta juhatuse liige sellise maksuvõla tasumise eest.

Kui äriühingul on mitu juhatuse liiget vastutavad nad maksuvõla eest solidaarselt, see tähendab, et maksuvõla võib sisse nõuda igaühelt neilt. Küll aga sõltub iga juhatuse liikme vastutus tema süüst ja süü vormist. Iga juhatuse liikme süü tuleb eraldi tõendada ja vastutusotsuse saab teha vaid sellise juhatuse liikme vastu, kelle tegevuses on tuvastatud MKS § 8 lg 1 rikkumine (RKHK 3-3-1-41-05 p 13). Tuleb meeles pidada, et isegi kui äriühingu siseselt eksisteerib kohustuste jagamine juhatuse liikmete vahel, ei vabane juhatuse liige vastutusest seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest.

MKS § 96 lg 5 sätestab, et vastutusotsuse võib teha alles pärast seda, kui äriühingu suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui äriühingule on välja kuulutatud pankrot.

Vastutusotsuse saab teha vaid õigusvõimelise äriühingu kehtiva maksuvõla suhtes

Juriidilise isiku õigusvõime lõppemine ehk registrist kustutamine on maksukohustuse lõppemise aluseks. Riigikohus on leidnud (RKHK 3-3-1-75-09 p 11), et kui maksuhaldur soovib maksuvõla sisse nõuda juhatuselt, tuleb vastutusotsus teha enne äriühingu registrist kustutamist. Kui aga vastutusotsus on väljastatud enne äriühingu registrist kustutamist, jääb otsus juhatuse liikme suhtes kehtima ka pärast äriühingu registrist kustutamist.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et Eesti kehtiv seadusandlus võimaldab nõuda äriühingu maksuvõlga juhatuse liikmelt isiklikult, kui maksuamet on tuvastanud juhatuse liikme süü maksuvõla tekkimises ning äriühingult ei ole õnnestunud võlga kätte saada. Kui juhatuses on mitu liiget, hinnatakse iga juhatuse liikme süüd maksuseaduste rikkumisel individuaalselt ning kohustusi kohaselt täitnud juhatuse liige ei vastuta maksuvõla tasumise eest. Juhatuselt saab sisse nõuda vaid kehtivat maksuvõlga ehk vastutusotsuse väljastamise hetkeks ei tohi äriühing olla registrist kustutatud.

Allikas: Juhatuse liikme vastutus maksuõiguses, Gea Raissar, MaksuMaksja, Jaanuar 2015 nr 1 (203).