Majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg Eesti ettevõtetele jõuab järjest lähemale. Aastaaruanne annab ülevaate ettevõtte

eelmise majandusaasta tulemuste kohta ning kuna tegemist on avaliku dokumendiga, siis võib igaüks sellele infole ligi pääseda.

Majandusaasta aruanne on seaduse järgi kohustuslik ning tuleb sel põhjusel ka esitada. Kuna Eestis on aga väga läbipaistev ärikeskkond, siis võib igaüks äriregistrist aastaaruandele ligi pääseda, kes sama valdkonna vastu huvi tunneb. Lisaks konkurentidele, võib aastaaruandes sisalduv informatsioon olla väärtuslik ka klientidele, partneritele ja hankijatele, kes soovivad hinnata ettevõtte usaldusväärsust ja selle põhjal otsustada, kas ja millistel tingimustel nad koostööd soovivad teha. Seega, on aastaaruanne ka ettevõtte maine kujundaja ja näitab selle usaldusväärsust.

Aastaaruanne koosneb mitmest osast ning selle kokku panemine nõuab aega, teadmisi ja energiat. Seetõttu on soovitatav alustada selle koostamisega võimalikult varakult ning mitte jätta kogu protsessi viimasele minutile.

Toome selles artiklis välja vastused mõnedele kõige levinumatele küsimustele, mis aastaaruande kohta küsitud on. Loodetavasti aitavad need kogu protsessi kiirendada ja lihtsamaks muuta, kas siis koos raamatupidaja abiga või ilma.

Kes peab aastaaruande koostama ning millal on esitamise tähtaeg?

Aastaaruande peavad esitama kõik Eesti ettevõtted, vähemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta lõpeb 31. detsembril, siis on aastaaruande esitamise tähtajaks 30. juuni. Ettevõtte majandusaasta lõppu on võimalik küll ise valida, kuid tavapäraselt eelistatakse majandus- ja kalendriaasta kokku langemist.

Kas ilma majandustegevuseta ettevõte peab aastaaruande esitama?

Aastaaruande koostamine on kohustuslik ka ettevõtetele, millel puudub majandustegevus. Ettevõttel puudub majandustegevus, kui eelmise majandusaasta jooksul ei ole tehtud ühtegi tehingut, mis tähendab, et ei ole saadud ega väljastatud arveid ning ei ole tehtud muudatusi osanike hulgas ega omakapitalis.

Kus saab aastaaruande esitada?

Aastaaruande saab elektrooniliselt esitada e-äriregistris. Enne aastaaruande sisestamist ja esitamist äriregistrisse, peab eelmise aasta raamatupidamine olema tehtud. Juhul, kui vajad raamatupidamise ja/või aastaaruande koostamisega abi, siis võta meiega ühendust, et muuta protsess enda jaoks kiiremaks ja lihtsamaks.

Mis juhtub siis, kui aastaruanne jääb õigeks tähtajaks esitamata?

Kui ettevõttel jääb aastaaruanne õigeks tähtajaks esitamata, siis saadetakse äriregistri poolt esmalt selle kohta hoiatus ning antakse uus tähtaeg, millal tuleb aastaaruanne esitada. Samuti võidakse määrata trahvisumma.

Lisaks, kui ettevõte ei ole aastaaruannet esitanud, siis ilmub selle kohta äriregistrisse märge, mis on nähtav ka partneritele ja teistele huvitatud osapooltele.

Kellel on õigus aastaaruannet esitada?

Aastaaruannet saavad elektrooniliselt esitada ettevõtte juhatuse liikmed. Samuti saab esindusisik anda õigused raamatupidajale. Seejärel saab raamatupidaja äriregistris aastaaruandes andmeid muuta, jälgida allkirjastamist ning hiljem aruande ka registrile esitada.

Kuidas anda raamatupidajale õigus aastaaruannet muuta ja esitada?

Raamatupidajale saab sellised õigused anda elektroonselt äriregistris. Selleks:

1. Logi äriregistrisse sisse: rik.ee
2. Vali menüüst Äriregistri ettevõtjaportaal ning seejärel Majandusaasta aruanded
3. Seejärel vali “Sisestajate määramine” ning vajuta “Lisa uus sisestaja”
4. Täida väli “Sisestaja isikukood”
5. Seejärel vali ettevõtja(d) kellele sisestaja lisatakse
6. Märgi linnuke lahtrisse “Sisestajal on aruande esitamise õigus”
7. Seejärel vajuta “Salvesta”

Pärast seda on raamatupidajal õigus valitud ettevõtte nimel aastaaruannet muuta ja esitada.

Millistest osadest aastaaruanne koosneb?

Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aruandest ja tegevusaruandest. Raamatupidamisaruande kohustuslikeks osadeks kõigile ettevõtetele on bilanss ja kasumiaruanne. Vastavalt ettevõtte suurusele saab esitada ka teatud arvu lisasid. Keskmise suurusega ja suured ettevõtted, peavad esitama ka rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande.

Kõikidele peale mikroettevõtjate, on kohustuslik ka tegevusaruanne. Tegevusaruanne annab ülevaate ettevõtte peamiste tegevuste, eelmise majandusaasta olulisemate sündmuste, järgmise aasta plaanide, peamiste tegevusvaldkondade, investeeringute ja muu kohta. Kuna tegevusaruanne on kõigile soovijatele nähtav, siis tuleks hoolikalt mõelda, mida sinna kirjutada.

Tegevusaruanne peab olema koostatud juhatuse liikme poolt, kuid saame protsessi juures abiks olla.

Millal on majandusaasta aruande audit või ülevaatus kohustuslik?

Majandusaasta aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik, kui aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Audit või ülevaatus on ka kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

Kokkuvõte

Aastaaruande koostamine võib olla keeruline ja aeganõudev protsess. Kui soovid keskenduda oma põhitegevusele, siis jäta selle koostamine ja esitamine meie kogenud raamatupidajate hooleks. Lisaks on võimalus tellida ka konsultatsioon ning saada vastused enda ettevõtet puudutavatele küsimustele. Vaata lisainformatsiooni 1Office’i majandusaasta aruande teenuse kohta siit ja küsi pakkumist!