Eesti suurim eksporditurg on Rootsi, samuti kuulub saabunud otseinvesteeringute mahust kolmandik Rootsi kapitalile. Kuidas on aga seis Eesti kapitali kohalolekuga Rootsis? Statistikaameti andmetel on välisriikidesse tehtud otseinvesteeringutes Rootsi 2011. aasta lõpu seisuga tagapool Leedust, Lätist, Küprosest, Soomest, Venemaast ja Ukrainast, kirjutas Eesti-Rootsi Kaubanduskoja juhatuse liige Ivar Veskioja Swedbanki infoportaalis.

Otseinvesteeringute kogumahust on vaid 2,3% läinud Rootsi, mis on ligi kümme korda vähem võrrelduna nii Leetu kui Lätti tehtud paigutustega. Arvestades Rootsi ostujõudu, rahvaarvu ning tehnoloogilist arengutaset on eeldused kõrge lisaväärtusega toodete ja teenuste ekspordiks väga tugevad.

Globaalne kokkutõmbamine mõjutas Rootsit ning sealseid suure eksportööre tugevalt, kuid riigi taastumine kriisist on olnud imetlusväärne. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus Euroopa Liidu liikmesriikidest kiireimais tempos.

„Planning is everything.“

Võimalusi Rootsi turule sisenemiseks on mitmeid, kuid suurema kasumi tagab kindlasti vahetum kohaolek ja kontroll tarneahela ning kliendi üle. See tähendab tütarettevõtte või filiaali avamist Rootsis. Ettevõte, kel on konkreetne huvi tulla Rootsi turule iseseisvalt tegutsema, peab olema valmis sihtturgu hoolikalt tundma õppima.

Kindlasti on seda lihtsam teha, leides ettevõttele esindaja, kes valdab rootsi keelt ja tunneb turgu. Esimese nõudena tuleb endale selgeks teha, mis on firma toote või teenuse eelised võrreldes kohalike ettevõtetega. Eelduste testimine annab head tagasisidet.

Ainult hinnaga on raske jalga ukse vahele saada, kui sinu ettevõtte ei suuda usaldust tekitada. Rootsi turul on võtmesõna usaldusväärsus, mille tekitad personaalse lähenemisega. Personaalne suhtlus on edukuse üks aluseid, selle üheks võimaluseks on osalemine Rootsi messidel ja kaubandusüritustel.

Maksud

Juhul kui riskid on võetud ja iseseisev turule sisenemine on valitud, tuleb end kurssi viia maksunduse eripäradega. Kõik Rootsis äritegevust omavad ettevõtted peavad olema maksuametis registreeritud maksukohustuslasena ning tööandjana.

Käibemaksukohusluse alampiiri erinevalt Eestist Rootsis ei ole. Ettevõtte tulumaks on 26,3% aasta kasumilt, sama kehtib ka Rootsis tegutsevatele filiaalidele. Töötajate palkadelt maksavad ettevõtted sotsiaalmaksu 31,42% brutopalgast. Olulisi soodustusi on töötute ja alla 26-aastaste palkamisel.

Käibemaks on Rootsis 25%. Audiitor on Rootsis kohustuslik firmadele, kelle kohta kehtivad vähemalt kaks järgnevatest tingimustest: ettevõttel on 3 töötajat, bilansimaht on üle 1,5 mln SEKi, käive on üle 3 mln SEKi. Audiitori määramine tõstab ettevõtte usaldusväärsust partnerite ja klientide silmis.

Maksuameti võimalik erikontroll on tõenäoline alles audiitori negatiivse järeldusotsuse korral. Laenu ja liisingu taotlemine on audiitori olemasoluta võimatu.

Otseinvesteeringute tegemine

Rootsis on tavaline ettevõtlusvorm aktsiaselts – aktiebolag (AB) –, osaühingu vastet ei ole. Võimalik on Rootsis registreerida ka Eesti ettevõtte filiaal. Filiaali maksuarvestus toimub Rootsis, kuid filiaali raamatupidamine käib emafirma asukohamaa reeglite alusel.

Filiaali tegevuse eest vastutab emafirma. Tütarettevõttest aktsiaseltsi puhul on rahaline ja õiguslik vastutus piiratud aktsionäride sissemaksetega aktsiakapitali. Partnerite ja klientide jaoks on usaldusväärsem kohalikus äriregistris olev ettevõtte.

Soovitused administratiivküsimustes

Ettevõte peaks end Rootsis registreerima juba turule sisenemist plaanides. EAS ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annavad nõu ka turulemineku eel. Kindlasti tuleb varuda aega paberimajanduseks ametkondade ja teenustepakkujatega.

Ka passiivsemat laadi sisenemise korral tuleb kasuks kohalik imago nii nime, veebilehe kui ka muude materjalide kaudu. Kohaliku veebidomeeni saab registreerida nii välismaise juriidilise kui ka eraisikuna. Suhtlus Rootsi ametkondadega käib lihtkirja teel – seetõttu on vajalik hästitöötav postiaadress.

Lihtsama asjaajamise nimel ettevõtte käivitamisel võiks üks ettevõtte juhatuse liige või tegevjuht olla rootslane või vähemalt elada Rootsis ning omama ka sissekirjutust ning isikukoodi.

Kui ükski juhatuse liige ei ole Rootsi resident, siis peab olema registris määratud kohalik kontaktisik, kes võtab ettevõttele saabuvad kirjad vastu. Teenusepakkujatega võib olla keeruline suhteid luua uuel firmal, millel puudub krediidireiting ning mille juhatuse liikmed pole residendid.

Tugi Eesti ettevõtjale

Eesti ärihuve Rootsis esindavad välisministeerium, EAS ning 2008. aastal asutatud Eesti-Rootsi kaubanduskoda. Koda on Rootsi mittetulundusühing, millel on 73 liiget, nende seas ka Swedbank. Koda töötab koostöös EASi Stockholmi ekspordiesindaja ning Eesti saatkonna majandusnõunikuga. Koja peamine eesmärk Rootsis on Eesti ettevõtjate ühendamine ja toetamine ürituste programmi ja võrgustikuga.

Turule siseneva Eesti ettevõtja suurim kasu seisneb just pakutavas võrgustikus – liikmete ärikogemuste ja kontaktide jagamise keskkond aitab uuel turul toime tulla. Lisaks Eesti kapitalile koondab koda ka väliseesti ärikogukonda, mis loob head eeldused kohalike emakeelsete partnerite leidmiseks. Koja üritustelt leiab Rootsis sündinud eesti keelt kõnelevaid pankureid, ettevõtjaid, raamatupidajaid, audiitoreid, ärikonsultante ja avdokaate.

Allikas: Swedbank ettevõte infoportaal