2017. aasta toob kaasa mitmeid olulisi seadusemuudatusi. Toome välja seitse seadusemuudatust, millega ettevõtjatel tuleks uuel tegevusaastal arvestada.

1. Sotsiaalmaksu langetamine jääb ära

1. jaanuarist pidi vähenema sotsiaalmaks tänaselt 33 protsendilt 32,5 protsendini. Selle tulemusena oleksid tööandjad aastas kokku hoidnud ca 42 mln eurot. Riigikogu võttis detsembri keskpaigas vastu maksumuudatuste kobareelnõu, millega jäetakse ära kavandatud sotsiaalmaksu vähendamine. Seega jääb ka uuel aastal kehtima sotsiaalmaksumäär 33%. Vaata lisaks: Eelnõu

2. Miinimumpalk tõuseb 470 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 430 eurolt 470 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (hetkel 2,54 eurot).  Vaata lisaks: Terviktekst

3. Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi

Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Riik lükkas selle kohutuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis. See tähendab, et järgmisel aastal on ettevõtjatel lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui PDF-arveid.

Raamatupidamise seaduse kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Vaata lisaks: Eelnõu

4. Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lihtsustuvad

Jaanuari keskpaigas jõustuvad mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist.

• Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega.
• Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt.
• Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes.
• 18. jaanuarist kaob välismaalastel kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine politsei- ja piirivalveametis. Lisaks antakse välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas.

Vaata lisaks: Muudatused

5. Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest

Uuest aastast on tööandjatel võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjatel jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest palgast. Vaata lisaks: Eelnõu

6. Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses

• Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas).
• Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast.

Vaata lisaks: Terviktekst, Muudatused

7. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus. Vaata lisaks: Eelnõu

Lühikokkuvõte

• Väikeettevõtjate jaoks on heaks uudiseks see, et majandusaasta aruande koostamine muutub lihtsamaks.
• Majutusettevõtetele pakub rahulolu majutusteenuste käibemaksu tõusu ärajäämine.
• Negatiivsed muudatused seonduvad peamiselt maksuseadustega. Riik on viimasel hetkel otsustanud ära jätta sotsiaalmaksu vähendamise poole protsendi võrra. Lisaks tõstetakse uuest aastast maagaasi aktsiisi 20 protsenti ning 1. veebruarist suureneb diislikütuse ja bensiini aktsiis 10 protsenti.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda