Alustavale ettevõtjale võib esialgu tunduda keeruline, milline ettevõtlusvorm Rootsis valida, mis sobiks kõige enam tulevikuplaanide
ning äri olemusega. Seetõttu tutvustame peamiseid ettevõtlusvorme Rootsis ning millal nende kasuks otsustada.
Samuti anname ülevaate peamistest maksudest ning maksuregistreeringute protsessist Rootsis.
Kuna Rootsis tegutsevate ettevõtete jaoks on väga oluline osa ametiühingutel ja tööandjate liitudel, tutvustame ka nende rolli tööandjatele ning toome välja olulisemad punktid, millele tähelepanu pöörata.
Ettevõtlusvormid Rootsis
Aktsiaselts
Aktsiaselts on Rootsis kõige tavapärasem ettevõtlusvorm, mis tuleb registreerida Äriregistris. 1Office pakub samuti mugavat stardipaketti, mis sisaldab valmisfirmat, maksuregistreeringuid ning äriaadressi ja kontaktisiku teenust üheks aastaks. Registreerimiseks vajalikud dokumendid on registreerimistaotlus, asutamisakt, põhikiri ja panga originaaltõend. Kõik vajalikud dokumendid tuleb Äriregistrisse saata paberkandjal. Taotluse esitamisel tuleb tasuda ka aktsiaseltsi asutamiseks vajalik riigilõiv, mis hetkel on 2200 SEK-i.
Registreerimistaotluses tuleb välja tuua vähemalt kolm võimalikku nime oma ettevõttele ning äri juriidiline aadress. Kodust aadressi pole Rootsis lubatud ettevõtte aadressina kasutada. Asutamisakti märgitakse aktsionärid ning nende osalus ettevõttes.
Enne aktsiaseltsi asutamist on oluline pöörduda panga poole ja neid ettevõtte asutamisest ning originaaltõendi saamise soovist teavitada. Sageli ongi kõige suurem takistus ettevõtte avamisel pangakonto avamine, kuhu ettevõtjal tuleb kanda minimaalne osakapital.
Aktsiaseltsi asutamisel on minimaalne osakapitali nõue 25 000 SEK-i. Varasemalt oli minimaalne osakapitali nõue 50 000 SEK- i, kuid 2020. aastal vähendati seda poole võrra. Seetõttu võivad ka enne 2020. aastat ettevõtte asutanud aktsiaseltsid viia osakapitali miinimumnõudeni, milleks tuleb Äriregistrisse teha muudatuskanne.
Aktsiseltsis peab olema vähemalt kolm juhatuseliiget. Kui kolme juhatuse liiget pole võimalik määrata, siis minimaalne nõue on 1-2 juhatuse liiget ning üks asendusliige. Kui ükski juhatuse liikmetest või asendusliikmetest ei ela Rootsis ning neil ei ole alalist Rootsi isikukoodi, siis tuleb ettevõttel määrata ka juriidiline kontaktisik Rootsis. Vaata meie kontakisiku teenust siit.
Ettevõtte menetlusaeg Äriregistris on 5-10 tööpäeva, eeldusel, et ettevõttel on avatud pangakonto, millele on kantud minimaalne osakapital. Kui Rootsis pole võimalik pangakontot avada, siis võite pangakonto esmalt avada ka Eestis.
Kui aktsiaselts on Äriregistris registreeritud, siis tuleb vähemalt nelja nädala jooksul määrata ettevõttele ka tegelik kasusaaja. Tegelikku kasusaajat saab määrata elektrooniliselt ning taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigilõiv.
Välisettevõtte filiaal
Välisettevõtte filiaal tuleb samuti registreerida Äriregistris. Vaata meie filiaali registreeirmise teenust siit. Filiaali kohustuste ja tegevuste eest vastutab alati täielikult välismaa ettevõte, kes peab ka filiaalile tegevjuhi määrama. Selle jaoks tuleb Äriregistrisse eraldi volitus saata. Kui tegevjuht ei ela alaliselt Rootsis või ei oma alalist Rootsi isikukoodi, siis tuleb filiaalile määrata ka juriidiline kontaktisik.
Rootsi filiaali registreerimine võtab aega 5-10 tööpäeva. Selle raamatupidamist tuleb hoida eraldi välismaa ettevõtte raamatupidamisest ning korraldada vastavalt Rootsis kehtivatele seadustele ja tavadele.
Välismaa ettevõte ning püsiv tegevuskoht
Väga levinud on ka välismaa ettevõtte alt tegutsemine. Sellisel juhul tuleb jälgida, kas ettevõttel tekib Rootsis püsiv tegevuskoht või mitte.
Püsiv tegevuskoht on oluline ettevõtte maksustamise seisukohalt. Kui enne Rootsis ettevõtlusega alustamist teatakse, et sellega kaasneb ka püsiv tegevuskoht, siis tuleb sellest koos maksuregistreeringute taotlusega maksuametit teavitada.
Millal tekib välismaa ettevõttel Rootsis püsiv tegevuskoht?
Püsiv tegevuskoht tekib siis, kui ettevõtte äritegevus toimub osaliselt või täielikult läbi kindla asukoha, milleks võib olla näiteks kontor, ladu või tehas. Samuti tekib püsiv tegevuskoht siis, kui äritegevus kestab Rootsis kauem kui kuus kuud, mis on väga tavapärane näiteks ehitusprojektide puhul. Seega, kui ettevõttel on teada, et ehitusprojekt kestab vähemalt kuus kuud, on kindel, et sellega kaasneb ka püsiv tegevuskoht Rootsis. Kui projektid kestavad vähem kui kuus kuud, siis ettevõttel püsivat tegevuskohta ei teki. Isegi, kui samaaegselt on töös mitu ehitusprojekti.
Püsiv tegevuskoht võib tekkida ka hooajaliste tööde puhul. Hooajatööd hakkavad rolli mängima siis, kui need toimuvad kindlal ajal mitmel järjestikusel aastal, näiteks metsatööd või marjade korjamine. Sellisel juhul tekib ettevõttel Rootsis ka siis püsiv tegevuskoht, kui see tegutseb kohapeal vähem kui kuus kuud.
Samuti võib ettevõttel tekkida Rootsis püsiv tegevuskoht, kui neil on kohapeal agent, kes tegutseb ettevõtte nimel. Sealjuures tuleb jälgida, millised õigused on sellele agendile antud. Näiteks, kui tal on täielik otsustusõigus hindade osas ning luba allkirjastada lepinguid, siis suure tõenäosusega tekib ettevõttel Rootsis püsiv tegevuskoht. Kui kõik toimub aga läbi välismaa ettevõtte ning agendil on piiratud õigused, siis ilmselt püsivat tegevuskohta ei teki.
Kindlasti tekib püsiv tegevuskoht Rootsis ka siis, kui ettevõtted tegelevad tööjõurendiga. Kui välismaa ettevõte pakub Rootsi ettevõtetele tööjõurenti, siis tekib neil püsiv tegevuskoht alates esimesest päevast. See on üsna sage eksimiskoht, kuna arvatakse, et tööjõurent on osutatav teenus, mis püsivat tegevuskohta ei tekita.
Ettevõtlusvormi valikul tasub läbi mõelda, millised on teie plaanitavad tegevused Rootsis. Näiteks, kas ettevõttel on seal juba olemas pikaajalised koostööpartnerid. Sellisel juhul on ilmselt kõige parem variant aktsiaseltsi asutamine või valmisfirma ostmine. Kindlasti tekitab Rootsi aktsiaseltsi olemasolu suuremat usaldusväärsust ka uute klientide leidmisel.
Kui tegevus on lühiajaline, siis on sageli kasulikum tegutseda olemasoleva välismaa ettevõtte alt. Sealjuures tuleb kindlasti jälgida, kas ettevõttel tekib Rootsis püsiv tegevuskoht.
Maksuregistreeringud
Maksuregistreeringute saamiseks tuleb esitada taotlus Rootsi maksuametisse. Taotluste menetlusaeg on küllaltki pikk ning võtab minimaalselt 4-8 nädalat. Maksutaotluses tuleb detailselt läbi mõelda, millised on plaanitavade tegevused Rootsis ning mis tüüpi maksuregistreeringuid on ettevõttel sellega seoses vaja.
F-maksuregistreering (F-skatt)
F-maksuregistreering on vajalik Rootsis ettevõtlusega tegelemiseks. Sisuliselt tähendab F-maksuregistreering seda, et ettevõte saab Rootsi organisatsiooni numbri ning sellel pole otsest seost maksustamisega.
See maksuregistreering on oluline kõikide ettevõtte tüüpide puhul, ka siis, kui hakkate Rootsis oma Eesti ettevõtte alt tegutsema.
Kui ettevõte väljastab Rootsis müügiarveid, siis on arvel oluline näidata, et ettevõte omab F-maksuregistreeringut. Kui arvel pole F-maksuregistreeringut kirjas, siis võib teenuse ostja riskida sellega, et peab makstud summalt tasuma sotsiaal- ja tulumaksu. See on põhjus, miks koostööpartnerid või peatöötvõtjad küsivad lepingute sõlmimisel F-maksuregistreeringu olemasolu kohta.
Käibemaksukohustuslaseks registreering
Üldiselt on käibemaksukohustuslaseks vaja registreerida kõigil Rootsi ettevõtetel, püsiva tegevuskohaga välismaa ettevõtetel ning ettevõtetel, kes müüvad kaupu või teenuseid eraisikutele. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on vajalik ka siis, kui osutate välismaa ettevõttena Rootsis kohapeal teenust ilma püsiva tegevuskohata. See tähendab, et ettevõte peab end käibemaksukohustuslaseks registreerima isegi alla 6 kuud kestva projekti puhul, kui teenuse pakkumisest tekib Rootsis käive.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ei ole vajalik, kui teenuseid müüakse alla 30 000 SEK-i kogu majandusaasta jooksul.
Tööandja registreering
Tööandjaks registreerimise kohustus on kõigil Rootsi ettevõtetel või püsiva tegevuskohaga välismaa ettevõtetel, kellel on palgalised töötajad Rootsis. Samuti tekib kohustus siis, kui ilma püsiva tegevuskohata välismaa ettevõtte töötajad on viibinud Rootsis kauem kui kaks aastat.
Ametiühingud ja tööandjate liidud
Rootsis on tööjõuturg suures osas reguleeritud tööandjate liitude ja ametiühingute omavaheliste kokkulepetega. Need kokkulepped on kirja pandud kollektiivlepingutesse, mis on koostatud eraldi igale sektorile.
Ametiühingud kaitsevad töötajate huve ning nendesse kuulub umbes 70% palgatöötajatest. Tööandjate liidud kaitsevad tööandjate huve ning nendesse kuulub umbes iga kümnes ettevõtja.
Ametiühingu või tööandjate liiduga ühinedes tuleb jälgida, millise sektori kollektiivlepingut seal järgitakse. Kollektiivlepingutes on eelkõige välja toodud töötingimused ja minimaalne töötasu antud valdkonnas. Lisaks tuleb jälgida, kui palju puhkusepäevi on töötajatel kollektiivlepingu järgi õigus võtta. Sageli on kollektiivlepingu järgi töötajatele ette nähtud rohkem puhkusepäevi, kui seaduses sätestatud miinimum ehk 25 tööpäeva.
Kui juba kuulutakse mõnda ametiühingusse, siis on soovitatav liituda ka tööandjate liiduga. Ametiühingu poolt koostatad kollektiivlepingu tingimusi ei ole ettevõtjal õigus vaidlustada. Seda saab teha ainult tööandjate liidu kaudu.
Enamasti on ametiühingute või tööandjate liiduga liitumine erinevates sektorites kohustuslik. Näiteks ehitussektoris on peaaegu võimatu tegutseda ilma ametiühingu või tööandjate liiduga ühinemata. Saame Sind Rootsi ametiühingutega liitumisega aidata. Vaata teenust siit.
Peamised maksud Rootsis
Sotsiaalmaks
Rootsis on tööandjal vaja maksta sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Sotsiaalmaksu määr on 31,42% ning see sisaldab riiklikku pensionikindlustust, tervisekindlustust, vanema kindlustust, töökahjustuskindlustust, tööturulõivu ja üldist palgalõivu.
Madalamad sotsiaalmaksu määrad 10,21% kehtivad nii noortele, kes on sündinud ajavahemikul 2002-2004, kui ka vanemaealistele, kes on sündinud aastatel 1938-1954.
Sotsiaalmaksu määr välismaa ettevõtetetest tööandjatele, kelle puudub Rootsis püsiv tegevuskoht, on 19,8%. Madalam sotsiaalmaksu määr on tingitud sellest, et need ettevõtted ei pea maksma tööturulõivu.
Sotsiaalmaksu määrad võivad igal aastal muutuda, eriti puudutab see madalamat sotsiaalmaksu määra.
Eraisiku tulumaks
Rootsis kehtib eraisikutele astmeline tulumaks ning see koosneb kohalikust ja riiklikust tulumaksust. Kohaliku tulumaksu määr jääb 28-35% vahele. Riiklikku tulumaksu ei lisandu kuni aastase sissetulekuni 523 199 SEK-i. Alates aastasest sissetulekust 523 200 SEK-i, lisandub kohalikule tulumaksule ka riiklik tulumaks, mille määr on 20%.
Töötajate palkade arvestuseks on kaks võimalust. Üks variant on kasutada maksutabelit, mis väljastatakse maksuameti poolt igale töötajale. Töötaja peab tööandjale esitama tulumaksutabeli numbri, mille alusel saab tööandja vastavalt tabelile tasuda tulumaksu. Tulumaksutabelis on välja töödud töötaja brutotasu ning sellele vastav tulumaksu määr.
Teine võimalus on kasutada eraisiku tulumaksu puhul 30% reeglit, kui töötaja ei ole mingil põhjusel maksutabeli numbrit edastanud.
Käibemaks
Üldine käibemaksu määr on 25%. Toidu- ja majutusasutustele kehtib aga 12% tulumaksu määr ja transpordi ning kirjandus-, kultuuri- ja spordiürituste piletitele 6% tulumaksu määr. Käibemaksust on vabastatud meditsiini-, hambraravi, sotsiaal-, haridus-, panga- ja kindlustusteenused.
Käibemaksule kehtivad ka mõned erandid. Näiteks ehitusettevõtete puhul kasutatakse pöördmaksustamist. See tähendab, et maksukohustus on teenuse ostjal mitte teenuse osutajal. Seega, kui üks ehitusettevõte müüb teisele ehitusettevõttele teenust, siis arvel märgitakse käibemaks 0%.
Samuti on erireegel see, et käibemaksu tuleb maksta kasutatud asjade müügitulu pealt. Kui ettevõte on ostnud kasutatud asja ja müüb selle edasi, siis müügitulu pealt tuleb maksta 25% käibemaksu.
Lisaks kehtivad käibemaksu erireeglid autode liisingute ja ostu puhul. Näiteks, kui ettevõte liisib autot, siis on neil õigus ainult 50% käibemaksu tagasi küsida. Auto ostu korral ei ole ettevõttel õigust käibemaksu tagasi küsida. Samas autode ostu ja müügiga tegelevatele ettevõtetele kehtivad teised reeglid.
Ettevõtte tulumaks
Alates 1. jaanuarist 2021, on ettevõtete tulumaksu määr Rootsis 20,6%. Tulumaksu peab maksma igakuiselt ette selleks aastaks prognoositud kasumi pealt. Seega tuleb maksuregistreeringute tegemisel, märkida taotlusesse ka ettevõtte prognoositav aastane kasum, mille pealt maksuamet arvutab igakuise maksukohustuse.
Ettevõtte asutamisel on võimalik saada kolmekuust maksepikendust, kuid pärast seda perioodi peab ettevõte hakkama tulumaksu tasuma. Maksuamet ei aktsepteeri seda, kui ettevõttel puudub prognoositav kasum, seega tuleb taotlusesse märkida ootuspärane summa. Prognoositavat kasumit saab alati jooksvalt muuta, esitades maksuametisse vastava taotluse.
Järgmise aasta prognoositava kasumi andmed tuleb maksuametile esitada ette enne järgmise aasta algust.
Järgneval aastal tuleb tuludeklaratsiooniga esitada reaalsed andmed eelneva aasta kohta. Seejärel väljastatakse detsembris ettevõttele maksuameti poolt maksuotsus koos tasaarveldusega varasemalt makstud tulumaksu osas. Maksuotsuses tuuakse välja, kas ettevõte peab tulumaksu juurde maksma või saab enammakstud tulumaksu tagasi. Kui tulumaksu peab juurde maksma, siis on seda võimalik teha kuni kolme kuu jooksul pärast maksuotsuse saamist. Enammakstud tulumaksu saab ettevõte tagasi paari nädala jooksul pärast maksuotsuse saabumist.
Dividendide maksustamine
Aktsiaseltsi puhul on oluline jälgida, kas aktsiate omanik on Rootsi või mõne muu riigi maksuresident. Vastavalt sellele toimub ka maksustamine.
Rootsi maksuresidentide jaoks toimub dividendide maksustamine kolmes osas. Esmalt maksustatakse ettevõtte kasumit tulumaksuga. Teises osas maksustatakse dividende eraisikute tasemel. Kolmandas osas maksustatakse dividende kapitalimaksuga.
Esmasel dividendide maksustamisel saab kasutada 3:12 reeglit, mis kehtib alampiirmäärani. Selle reegli puhul on maksumäär 20%.
3:12 reegel jaguneb sisuliselt kaheks: lihtsustatud reegliks ja põhireegliks. Põhireegli järgi toimides saab piirmäärana kasutada 50% kogu aasta palkade summast. Lihtsustatud reegli puhul määratakse iga-aastase piirmäära summa maksuameti poolt. Näiteks 2021. aastal on dividendide piirmääraks 183 700 SEK-i, millele kehtis 20% maksumäär. Enamasti kasutataksegi dividendide maksustamiseks 3:12 reeglit, ehk dividende võetakse välja sellise summa ulatuses, mida saab maksustada 20% maksumääraga.
Alampiirmäära ja kõrgema piirmäära vahele jäävat osa maksustatakse sarnaselt tulumaksuarvestusega palkadelt. Seega kasutatakse selle osa maksustamiseks tulumaksutabelit või 30% reeglit.
Kõrgemat piirmäära ületavate dividendide osa maksustatakse 30% kapitalimaksuga.
Mitte Rootsi maksuresidendid saavad maksulepingu alusel kasutada tulumaksu määra 15%. See tähendab, et kui Rootsi ettevõttel on Eesti maksuresidendist aktsionär, siis kehtib talle maksulepingu alusel tulumaksu määr 15%. Kui maksulepinguid ei ole, siis maksustatakse mittemaksuresidentide dividende 30% kapitalimaksuga.
Majanduslik tööandja
Alates 1. jaanuarist 2021, kehtib Rootsis majandusliku tööandja mõiste, mis puudutab välismaa ettevõtteid ning Rootsi ettevõtteid, kes ostavad teenuseid ettevõtetelt, kellel puudub F-maksuregistreering.
See tähendab, et nüüdsest peavad välismaa ettevõtted arvesse võtma mitmeid erinevaid asjaolusid, mis määravad ära selle, kas ettevõttel tekib Rootsi töötajate palgalt Rootsis maksumaksmise kohustus. Loe lähemalt majandusliku tööandja kohta siit.
Seega peab suur hulk välismaa ettevõtteid edaspidi taotlema F-maksuregistreeringu, registreerima end tööandjaks ning hakkama igakuiselt Rootsi maksuametile deklaratsioone esitama. Tulumaksuna peetakse kinni 30% (25% SINK otsuse alusel).
Lisaks puudutab majandusliku tööandja kontseptsioon Rootsi ettevõtteid, kes ostavad teenuseid ilma F-maksuregistreeringuta ettevõtetelt. Kui Rootsi ettevõte osutub majanduslikuks tööandjaks, siis on tal õigus välismaa ettevõtte poolt esitatavatelt arvetelt kinni pidada 30% tulumaksu.
Teades põhilisi nüansse Rootsi ettevõtete ning maksusüsteemi kohta, on kergem ettevõtlusega alustada ja oma äri hallata. Kuna aga iga riigi maksusüsteemid on erinevad, siis võivad mõned reeglid tekitada küsimusi ka kogenud ettevõtjatele. Meie käest saad tellida maksukonsultatsiooni, kus vastame küsimustele lähtudes teie personaalsest olukorrast.
