Delfi Ärileht kirjutas 24.novembril loo sellest, kuidas eestlased tekitasid Soome ehitustöötajate liidu koosolekul furoori. Kui Soome ehitustöötajate liidu arvates peaks eestlastest ehitajad küsima töötuks jäämisel hüvitist Eesti töötukassalt, siis eestlaste arvates tuleks hüvitist küsida ikkagi Soome omast. Kellel on õigus ning mida sellises olukorras teha?

Vallandamine versus koondamine

Tihti tekib tüliõun terminite valest tõlgendamisest või puudulikest teadmistest. Juriidiliselt on suur vahe olukordades, kus töötaja vallandati (lasti lahti), koondati või saadeti hoopis näiteks sundpuhkusele.

Kui sa koondad oma töötaja, kes on Soomes alaliselt elav inimene ning maksuresident, siis ei teki töötajal ka probleeme hüvitise saamisega ning hüvitise väljamaksmine ei sõltu kodakondsusest.

Kui aga oled töötajad vallandanud, on olukord keerulisem. Sellises olukorras soovitame esmalt konsulteerida spetsialistiga, et vältida hilisemaid probleeme ja vaidlusi, mis reeglina kipuvad olema kulukad ning venima pikale.

Seega, mida tähendab vallandamine ja mida koondamine? Lihtsalt öeldes on vallandamise puhul tegemist töölepingu rikkumise tagajärjega, mistõttu tööandjal on õigus töötaja lahti lasta. Sellises olukorras tuleks töötajal koheselt konsulteerida valdkonna asjatundjaga, et aru saada oma õigustest.. Koondamise puhul on aga tegemist olukorraga, kus majanduslikel põhjustel (näiteks tööandja pankroti või tegevuse lõppemise korral) pole tööandjal võimalik töökohta enam hoida.

Samuti tuleb eristada olukorda, kus töötaja pealt on makstud lisaks tööjõumaksudele ka kindlustust, sest siis vaidlust tekkida ei saa – kindlustatud isik on alati kindlustatud. Erinevalt Eestist on Soomes ettevõttega seotud kindlustused väga levinud, paljud neist lausa kohustuslikud, seega töötajale soovitame alati uurida tööandjalt, kas ja millised kindlustused olemas tööandjal on.

Soovitame konsulteerida 1Office’i maksukonsultantidega, et täpselt aru saada, kuhu riiki peaks Soomes tegutsev tööandja oma maksud maksma.