Muudatused välismaalaste seaduses
01.01.2016.a. jõustusid mitmed olulised seadusemuudatused, mis puudutavad välismaalaste Eestis töötamist.
Alljärgnevalt teeme valiku välismaalaste Eestis töötamise registreerimise ja elamislubade taotlemise ning tühistamisega seotud muudatustest välismaalaste seaduses.
Renditöötaja töölevõtmine elamisloata
Välismaalaste seadus (VMS) näeb alates 01.01.2016.a. ette võimaluse renditöötaja lühiajaliseks töölevõtmiseks ilma elamisloata. Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui on täidetud järgmised tingimused:
- Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana
- tööandjal on Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud deposiidikonto ning kontol on hoiustatud vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses renditöötaja töötasufondist lühiajalise töötamise aja jooksul kogu lühiajalise töötamise puhul
- välismaalasele tasu maksmise võetakse aluseks kasutajaettevõtja põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub
Seoses renditöö lisamisega lühiajalise töötamise regulatsioonile on seaduses täiendatud ka lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise aluseid ning seni tööandja kohta kehtivaid sätteid on laiendatud ka renditöötajat kasutavale ettevõttele.
Eestist eemalviibimise registreerimise alused
Täiendatud on VMS Eestist eemalviibimise registreerimise aluseid. Olemasolevatele alustele, milleks on õppimine, töötamine, välisriigi relvajõududes teenimine ning muu ajutise iseloomuga põhjus, on seadusesse lisatud uus alus- ettevõtlus. Eesti elamisluba omaval välismaalasel on kohustus registreerida enda Eestist eemalviibimine rohkem kui 183 päeva aasta jooksul ning Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud Eestist eemalviibimise aeg loetakse Eestis püsivalt elatud aja hulka.
Üldreeglina näeb VMS ette elamisloa taotlemise Eesti välisesinduse kaudu. Seaduses on mitmeid erandeid ning aluseid elamisloa taotluse esitamiseks Eesti Politsei- ja Piirivalveametis. Muudatustena on lisatud isikuid, kellele laieneb õigus esitada taotlus Eestis, sh välismaalane:
- kellel on õigus viibida Eestis ajutiselt elamisloa kehtivuse lõppemisest 90-päeva või 183 päeva
- kes taotleb tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks
- kes taotleb elamisluba õppimiseks
- kes on omandanud Eestis hariduse
- lisaks loetletud välismaalase abikaasa ja lapsed
Muudatused töötamiseks elamisloa taotlemise alustes
Töötukassast välismaalase tööle võtmiseks loa taotlemine ei ole enam isikuline ning tööandja saab taotleda luba ühe või mitme ametikoha täitmiseks. Sellega seoses on täiendatud ka tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alused ning alates 01.01. ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks välismaalase ametikoha muutumist sama tööandja juures. Lisaks ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks, kui välismaalane asub tööle teise tööandja juures või kui renditöötaja asub tööle teise kasutajaettevõtte juures.
Lihtsustatud tingimustel ehk ilma Töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata on võimalik taotleda elamisluba töötamiseks välismaalasel, kes on omandanud Eestis seaduses nimetatud hariduse.
Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine
Uuendusena on VMS sisse viidud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise erisus. Nimelt ei tunnistata kehtetuks välismaalasele antud tähtajalist elamisluba 90 päeva jooksul välismaalase koondamise tõttu töötuks jäämise päevast arvates.
Muudetud on ka välismaalase Eestis viibimise seaduslikku alust pärast elamisloa lõppemist. Kui varem lõppes Eestis viibimise õigus elamisloa tähtaja saabumisega, siis uus regulatsioon lubab välismaalastel Eestis viibida pärast elamisloa lõppemist, kui isik taotleb elamisloa kehtivusajal või elamisloa tähtaja saabumisest 90-päeva või 183 päeva lõppemisel (sõltuvalt elamisloa alusest) elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba.
Ettevõtja kohustused välismaalaste palkamisel
Seoses eelpool nimetatud muudatustega on täiendatud ka tööandja, sh renditööd kasutav ettevõtja, kohustusi seoses välismaalase töötamisega Eesti tööandja juures:
- tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus
- tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks
- tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks
Tööandja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, on kohustatud maksma kogu välismaalasele maksmata jäänud töötasu, sealhulgas töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Tööandja kohustus on hüvitada riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase riigist väljasaatmise kulud kuni summas 32 000 eurot, kui välismaalane nimetatud kulusid ei kanna.
Lisaks seaduse muudatusele on muudetud ka elamislubade taotluste ning registreeringute ankeete. Ankeete võib täita eesti, inglise ja vene keeles.
Küsimuste korral võtke ühendust 1Office juristiga.
Autor: Katrin Allmäe, 1Office Eesti, jurist
