Alates 2014. aasta detsembrist on v\u00e4lismaalastel v\u00f5imalik taotleda endale Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust alalise Eesti elukohata. Digitaalne isikutunnistus (digi-ID) v\u00f5imaldab Eesti ID-kaardiga sarnase kiipkaardiga kasutada internetis Eesti avalikke- ja erateenuseid, anda digitaalallkirju dokumentidele ning kr\u00fcpteerida faile. 1Office selgitab j\u00e4rgnevas artiklis oma klientidele e-residentsusega seonduvat ning julgustab Eestis ettev\u00f5tlusega tegelemiseks e-residentsust taotlema.<\/p>\n
1. detsembril 2014 j\u00f5ustuva Isikut t\u00f5endavate dokumentide seaduse<\/a> kohaselt v\u00f5ib isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti v\u00e4lismaalasest elanik, anda digi-ID. Digitaalset isiku t\u00f5endamist vajavad v\u00e4lismaalased Eesti avalik-\u00f5iguslikus v\u00f5i era\u00f5iguslikus e-asjaajamises. Seni oli see v\u00f5imalik vaid Eestis elamisloa v\u00f5i elamis\u00f5iguse alusel elaval v\u00e4lismaalasel oma Eesti elukoha t\u00f5endamisel. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Varasemalt oli digi-ID<\/a> k\u00e4ttesaadav residentidele ID-kaardiga paralleelseks kasutuseks lisakaardina.<\/p>\n <\/p>\n E-residendi digi-ID on Eesti ID-kaardiga sarnane kiipkaart, mis on kasutatav \u00fcksnes digitaalses keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalallkirja andmiseks. Kiipkaardile kantud sertifikaatide<\/a> toel on v\u00f5imalik elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalallkirja anda. Kuna dokument ei ole kasutatav visuaalseks isiku tuvastamiseks ega reisimiseks, ei kanta sellele ka dokumendi kasutaja fotot.<\/p>\n E-residentsus on kasulik Eestis tegutsevatele ettev\u00f5tjatele, v\u00e4list\u00f6\u00f6tajatele, ettev\u00f5tete juhtorganite liikmetele v\u00f5i Eesti ettev\u00f5tetes osalust omavatele inimestele elektrooniliseks isikutuvastuseks ja e-teenustele ligip\u00e4\u00e4suks. E-residendile digi-ID v\u00e4ljaandmise eesm\u00e4rk on soodustada Eesti majanduskasvu, luues v\u00f5imaluse kasutada Eesti e-teenuseid turvalisel moel. Seni on mitteresidendil m\u00f5nedele e-teenustele ligip\u00e4\u00e4s v\u00f5imalik olnud pankade pin-kalkulaatorite abil ja ilma digitaalallkirja andmise v\u00f5imaluseta. Koheselt on seaduse j\u00f5ustumisel e-residentidel v\u00f5imalik inglise keeles kasutada digitaalallkirja DigiDoc tarkvara abil, Eesti \u00e4riregistrit ja eesti.ee riigiportaali asjaajamiseks. Muude keskkondade puhul toimub veel t\u00f5lkimine ja kohandamine.<\/p>\n E-residentsus on oma olemuselt sarnane v\u00e4lismaalase \u00f5igusliku seisundiga. Kui v\u00e4lismaalasel ei ole \u00f5igust Eestis viibida, ei ole tal ka \u00f5igust taotleda e-residentsust. Kuiv\u00f5rd Eesti e-residentsus annab v\u00e4lismaalasele v\u00f5imalused Eesti \u00f5igusruumis tegutsemiseks, siis kohaldatakse e-residendi digi-ID v\u00e4ljaandmisel samu printsiipe, mida kohaldatakse v\u00e4lismaalastele viisa v\u00f5i elamisloa andmise otsustamisel.<\/p>\n E-residendi digi-ID v\u00f5ib v\u00e4lja anda isikule, kellel on seos Eesti riigiga v\u00f5i p\u00f5hjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. Digi-ID v\u00e4ljastamise otsustab Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ning v\u00e4ljastamisest keeldumist ei pea p\u00f5hjendama ning ei saa ka kohtus vaidlustada. Digi-ID v\u00e4ljaandmisel kontrollitakse e-residendi usaldusv\u00e4\u00e4rsust k\u00f5igist k\u00e4ttesaadavatest allikatest. Samuti tehakse j\u00e4relkontrolli dokumendi kehtivusajal. E-residendi digi-ID kasutamise \u00fcle teostavad j\u00e4relevalvet Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaitsepolitseiamet ning Eesti Maksu- ja Tolliamet.<\/p>\n E-residendi digi-ID-sid hakatakse v\u00e4ljastatakse Politsei ja Piirvalveameti teeninduspunktides ning Eesti saatkondades ja konsulaatides \u00fcle maailma. Peale online avalduse t\u00e4itmist peab Digi-ID taotleja oma isiku tuvastamiseks ja dokumendi k\u00e4ttesaamiseks minema Eesti Politsei ja Piirivalveameti teeninduspunkti v\u00f5i saatkonda. Taotleja tuvastatakse tema kodakondsusj\u00e4rgse riigi reisidokumendi alusel. Lisaks salvestatakse taotleja n\u00e4obiomeetria ja s\u00f5rmej\u00e4ljekujutised. Biomeetrilised andmed v\u00e4listavad isikule mitme identiteedi loomise. E-residendi digi-ID v\u00e4ljaandmise taotluse l\u00e4bivaatamise eest tuleb tasuda riigil\u00f5ivu 50 eurot v\u00f5i 80 eurot (v\u00e4lisriigis taotlemisel).<\/p>\n E-residendi digi-ID taotluse l\u00e4bivaatamiseks kulub k\u00fcmme t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Taotluse menetlemise k\u00e4igus v\u00e4ljastatakse taotlejale Eesti isikukood, kui Eesti isikukoodi varasemalt ei olnud. Kui taotleja vastab e-residentsuse saamiseks vajalikele tingimustele ja isik l\u00e4bib taustakontrolli, v\u00e4ljastatakse digi-ID taotlejale teeninduspunktis koos selle kasutamiseks vajalike juhiste ja kaardilugejaga.<\/p>\n Avaliku- v\u00f5i erateenuse osutaja v\u00f5ib otsustada e-residendile digi-ID alusel teenuse osutamise \u00fcle, piirata teenuse osutamist v\u00f5i k\u00e4ttesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdep\u00e4\u00e4suv\u00f5imalusega isikute arvu suhtes v\u00f5i kehtestada teenusele juurdep\u00e4\u00e4su saamiseks t\u00e4iendavaid n\u00f5udeid, sealhulgas n\u00f5uda t\u00e4iendavate andmete ja dokumentide esitamist v\u00f5i isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta. Peamiseks k\u00fcsimuseks on see, kas e-residentide jaoks kaasneb e-maksuametile ja pangakontole ligip\u00e4\u00e4su saamiseks \u00fchekordne kohaletuleku vajadus.<\/p>\n Digitaalallkirja seadus <\/a>(DAS) hakkas Eestis kehtima 2000. aasta 15. detsembril. Digitaalallkirjal on Eestis samad \u00f5iguslikud tagaj\u00e4rjed nagu omak\u00e4elisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagaj\u00e4rgi piiratud. V\u00e4ljaspool Eesti jurisdiktsiooni kehtib digitaalallkiri vaid siis, kui pooled on valmis seda aktsepteerima. Digi-ID kiibil on 2 sertifikaati, \u00fcks sertifikaat on m\u00f5eldud isiku tuvastamiseks ning teine digitaalallkirja andmiseks. Sertifikaat on elektrooniline t\u00f5end, mis seob isiku ja digitaalallkirja ehtsuse t\u00f5endamiseks vajalikud andmed isikuga ja kinnitab selle isiku samasust.<\/p>\n Digitaalallkirja on v\u00f5imalik anda vaid kehtiva sertifikaadiga. Peale allkirja andmist v\u00f5tab allkirja andmiseks kasutatud tarkavara \u00fchendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv – kui on, v\u00e4ljastab Sertifitseerimiskeskuse server spetsiaalse t\u00f5endi, mis lisatakse allkirjale.<\/p>\n Digi-ID v\u00f5imaldab ka faile kr\u00fcpteerida<\/a>. Kr\u00fcpteerimine on eelk\u00f5ige m\u00f5eldud failide saatmiseks internetis, mitte nende pikaajaliseks s\u00e4ilitamiseks. Failide dekr\u00fcpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule v\u00f5tmele vastav salajane v\u00f5ti, mis asub ainult kasutaja ID-kaardil. Juhul, kui kasutaja kaotab oma ID-kaardi v\u00f5i uuendab sertifikaate, pole failide dekr\u00fcpteerimine enam v\u00f5imalik.<\/p>\n Euroopa Liidus on vastu v\u00f5etud elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste m\u00e4\u00e4rus nr 910\/2014 <\/a>(eIDAS). Selle alusel tuleb aastast 2016 k\u00f5igil liikmesriikidel tunnustada vastastikku teiste riikide digitaalallkirju ning aastast 2018 digitaalselt identiteeti, v\u00f5imaldamaks ligip\u00e4\u00e4su teiste riikide digitaalse isikutunnistusega. V\u00f5imalus anda digitaalallkirja ja tuvastada ennast turvaliselt internetis ID-kaardi abil on lisaks Eestile olemas mitmetes ELi riikides, n\u00e4iteks Austrias, Belgias, Hispaanias, L\u00e4tis, Soomes ja mujal. Probleemiks on aga see, et enamasti riigid neid vastastikku ei tunnusta ning piiri\u00fcleste teenuste puhul k\u00e4ib k\u00f5ik ikka paberil.<\/p>\n Registreeri end siin http:\/\/e-estonia.com\/e-residents\/apply\/<\/a> eelinfo saamiseks. 2014. aasta detsembrist alates saab e-residentsuse taotlemiseks p\u00f6\u00f6rduda Politse- ja Piirivalveameti teeninduspunktidesse<\/a>. Alates 2015. aasta aprillist on v\u00f5imalik e-residentsust taotleda Eesti saatkondades ja konsulaatides \u00fcle maailma. Lisainfo ja abi saamiseks p\u00f6\u00f6rdu 1Office Eesti klienditeenindusse telefonil +372 631 1118 v\u00f5i kirjuta contact@1office.ee<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Seletused e-residentsuse toimimise kohta Alates 2014. aasta detsembrist on v\u00e4lismaalastel v\u00f5imalik taotleda endale Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust alalise Eesti elukohata. Digitaalne isikutunnistus (digi-ID) v\u00f5imaldab Eesti ID-kaardiga sarnase kiipkaardiga kasutada internetis Eesti avalikke- ja erateenuseid, anda digitaalallkirju dokumentidele ning kr\u00fcpteerida faile. 1Office selgitab j\u00e4rgnevas artiklis oma klientidele e-residentsusega seonduvat ning julgustab Eestis ettev\u00f5tlusega tegelemiseks e-residentsust taotlema.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":60831,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[354,342,361],"tags":[],"class_list":["post-59335","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-e-residentsus","category-ulevaade","category-uudis","category-354","category-342","category-361","description-off"],"acf":[],"yoast_head":"\nKuidas erineb e-residendi digi-ID Eesti ID-kaardist?<\/h3>\n
Miks on e-residentsus kasulik?<\/h3>\n
Milline on e-residendi \u00f5iguslik seisund Eestis?<\/h3>\n
Mis on e-residendiks saamise eeldused?<\/h3>\n
Kuidas k\u00e4ib e-residentsuse taotlemine?<\/h3>\n
Kui palju aega kulub e-residentsuse saamiseks?<\/h3>\n
Kas e-residendil ligip\u00e4\u00e4s e-teenustele on sarnane residendi ligip\u00e4\u00e4sule ID-kaardiga?<\/h3>\n
Mis on Eesti digitaalallkiri?<\/h3>\n
Kuidas kontrollitakse digitaalallkirjade kehtivust?<\/h3>\n
Kas e-residendi digi-ID annab ligip\u00e4\u00e4su kr\u00fcpteerimisteenusele?<\/h3>\n
Kas Euroopa Liidu teistes liikmesriikides saab Eesti digitaalallkirja kasutada?<\/h3>\n
Kuidas e-residendiks saada?<\/h3>\n