{"id":59354,"date":"2015-10-14T00:00:00","date_gmt":"2015-10-14T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/1office.co\/blog\/juhtimisteenus-voi-ou-tamine-2\/"},"modified":"2018-02-14T09:35:32","modified_gmt":"2018-02-14T09:35:32","slug":"juhtimisteenus-voi-ou-tamine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/1office.co\/et\/blog\/juhtimisteenus-voi-ou-tamine-2\/","title":{"rendered":"Kas juhtimisteenus v\u00f5i O\u00dc-tamine?"},"content":{"rendered":"
O\u00dc-tamiseks nimetatakse \u00e4ri\u00fchingute vahel s\u00f5lmitud juhtimis-, konsultatsiooni- jms teenuste osutamise lepingute (k\u00e4sunduslepingute) alusel t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5i juhtorgani liikmetele tasu maksmist, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida t\u00f6\u00f6tasuga seotud maksude tasumist.<\/p>\n
Riigikohtu hiljutiste otsuste (nr 3-2-1-82-14<\/a>, nr 3-3-1-25-15<\/a>, nr 3-3-1-12-15<\/a>) alusel loetakse O\u00dc-tamist t\u00f6\u00f6suhte varjamiseks ja seet\u00f5ttu on sellised k\u00e4sunduslepinguid n\u00e4ilised. Tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse<\/a> \u00a7 89 lg 2 s\u00e4testab, et n\u00e4ilik tehing on t\u00fchine. N\u00e4iliku tehingu maksustamise aluseks on maksukorralduse seaduse<\/a> (MKS) \u00a7 83 lg 4, mis \u00fctleb, et \u201en\u00e4ilikku tehingut ei v\u00f5eta maksustamisel arvesse. Kui n\u00e4ilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta k\u00e4ivaid s\u00e4tteid<\/em>\u201c.<\/p>\n Kohus on leidnud, et tehingu n\u00e4ilikkus v\u00f5ib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingus lepingupooltena k\u00e4sitletakse. See t\u00e4hendab, et juhtimis- ja n\u00f5ustamisteenuseid ei osuta mitte asjakohased lepingud s\u00f5lminud \u00e4ri\u00fchingud, vaid juhatuse liikmed v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajad f\u00fc\u00fcsiliste isikutena ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib lepingu poolteks lugeda f\u00fc\u00fcsilisi isikuid. F\u00fc\u00fcsilistele isikutele tehtud v\u00e4ljamaksetelt tuleb aga tasuda ja kinni pidada etten\u00e4htud maksud (RK nr 3-2-1-82-14, p 36).<\/p>\n Lisaks MKS \u00a7 83 lg 4-le on veel \u00fcheks \u00f5iguslikuks aluseks t\u00e4iendava maksu m\u00e4\u00e4ramisel MKS \u00a7 84 ehk tehingu majandusliku sisu t\u00f5lgendamise paragrahv. See paragrahv annab maksuhaldurile \u00f5iguse hinnata maksukohustuslase tehinguid majandusliku t\u00f5lgendamise p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt, anda tehingutele nende sisule vastav hinnang ning m\u00e4\u00e4rata tasumisele kuuluv maksusumma, olenevalt tehingu majanduslikest tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n Kohtus on kahtluse alla seatud Euroopas levinud arusaam, et juhtorgani liikmete tegevus on ettev\u00f5tlus ja ettev\u00f5tlusvabaduse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib juhatuse liige valida, kas osutada teenust eraisikuna, FIE-na v\u00f5i oma \u00e4ri\u00fchingu kaudu. T\u00f6\u00f6suhte sisuga k\u00e4sunduslepingute alusel t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5i juhtorgani liikmetele tehtud v\u00e4ljamaksed tuleb maksustada olenevalt lepingute sisust, mitte lepingute vormist.<\/p>\n Kohtulahendite valguses tuleb arvestada, et iga kaasus on erinev ja mitte k\u00f5ik k\u00e4sunduslepingud t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5i juhtorgani liikmetega seotud \u00e4ri\u00fchingutega ei ole automaatselt \u00fcmberkvalifitseeritavad t\u00f6\u00f6lepingutena. Kohus on leidnud, et seadused ei keela juhatuse liikme \u00fclesannete hulka kuuluvate juhtimis- v\u00f5i n\u00f5ustamisteenuste osutamist \u00e4ri\u00fchingu kaudu. Seega, ainu\u00fcksi fakt, et juriidiline isik osutab juhtimis- v\u00f5i n\u00f5ustamisteenust, ei ole t\u00e4iendava maksukohustuse m\u00e4\u00e4ramise aluseks.<\/p>\n Kohus on O\u00dc-tamise kaasustes andnud \u00f5iguse maksuhaldurile t\u00e4iendava maksu sissen\u00f5udmisel, arvestades eelk\u00f5ige igas konkreetses vaidluses kogutud t\u00f5endeid. Kohtuasjades ei ole leidnud t\u00f5endamist, et v\u00e4ljamakse tegijad oleks tellinud k\u00e4sundisuhte raames konkreetselt piiritletud \u00fclesannete t\u00e4itmise ning nende eest vastavalt t\u00f6\u00f6 ja kulude mahule tasunud. Menetluses tuvastatud asjaolud viitavad pidevale, kindla kuutasuga jooksvate \u00fclesannete t\u00e4itmisele, mida teostati teenuse saajale kuuluvate vahenditega (kontor, s\u00f5iduk, arvuti, tarkvara) ning see on omane t\u00f6\u00f6suhtele (RK 3-3-1-25-15 p 7.5).<\/p>\n K\u00e4sundussuhet k\u00e4sundiandja (teenuse saaja) ja k\u00e4sundisaaja (teenuse osutaja) vahel reguleerib v\u00f5la\u00f5igusseadus<\/a> (V\u00d5S). V\u00d5S \u00a7 619 s\u00e4testab, et k\u00e4sunduslepinguga kohustub \u00fcks isik<\/em> (k\u00e4sundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (k\u00e4sundiandja) teenuseid (t\u00e4itma k\u00e4sundi), k\u00e4sundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud<\/em>. V\u00d5S \u00a7 620 lg 2 n\u00e4eb ette, et k\u00e4sundisaaja peab t\u00e4itma k\u00e4sundi vastavalt oma teadmistele ja v\u00f5imetele<\/em> k\u00e4sundiandja jaoks parima kasuga ning \u00e4ra hoidma kahju tekkimise k\u00e4sundiandja varale. Oma majandus- v\u00f5i kutsetegevuses tegutsev k\u00e4sundisaaja peab lisaks sellele toimima \u00fcldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel<\/em>.<\/p>\nTehing ei toimu osapoolte vahel<\/h3>\n
Tehingu majanduslik sisu<\/h3>\n
Juhtorgani liikmed ei saa valida teenuse osutamise vormi<\/h3>\n
Kaasused on erinevad<\/h3>\n
Tuleb toetuda t\u00f5enditele<\/h3>\n
K\u00e4sunduslepingu sisu<\/h3>\n