{"id":59361,"date":"2016-02-18T00:00:00","date_gmt":"2016-02-18T00:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/1office.co\/blog\/e-residendi-ettevotte-juhatuselt-ei-saa-eestis-asumist-nouda\/"},"modified":"2018-02-14T09:14:00","modified_gmt":"2018-02-14T09:14:00","slug":"e-residendi-ettevotte-juhatuselt-ei-saa-eestis-asumist-nouda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/1office.co\/et\/blog\/e-residendi-ettevotte-juhatuselt-ei-saa-eestis-asumist-nouda\/","title":{"rendered":"E-residendilt ei saa Eestis asumist n\u00f5uda"},"content":{"rendered":"
Marju Lauristin lausus 2013. aasta augustis metsa\u00fclikoolis humoorikalt, et \u201eSKP per capita suurendamiseks on kaks v\u00f5imalust, kas suurendada SKP-d v\u00f5i langetada capita\u2019t\u201c ehk elanike arvu. Viimasega hakkama saamine ei n\u00f5ua kelleltki erilist ponnistust ja m\u00f5tlema ka v\u00e4ga ei pea. SKP suurendamine vastupidiselt eeldab \u00fchiseid j\u00f5upingutusi ja palju m\u00f5tlemist. 2014. aastal esitletud 10 miljoni e-residendi siht on selle parim n\u00e4ide. See laiendaks siinse majanduse teenindusala ja kasvataks Eesti ettev\u00f5tete v\u00e4lisklientide arvu.<\/p>\n
P\u00e4rast 2014. aasta detsembris toimunud e-residentsuse esmast seadustamist on veel sadu detaile, mida peaks parandama, et teha Eesti \u00e4rikeskkond v\u00e4lismaalasele atraktiivseks ja mugavaks. Seaduste uuendamine on selle osa. Ettev\u00f5tlusorganisatsioonid, v\u00e4lismaalasi teenindavad ettev\u00f5tjad ja e-residentsuse tiim on sellest huvitatud ning t\u00f6\u00f6d jagub ministeeriumitele k\u00fcllaga.<\/p>\n
E-residentsuse projekti kontekstis on n\u00e4iteks selgunud, et teiste tsiviilseaduste suhtes \u00fclimuslik tsiviilseadustiku \u00fcldosa seadus<\/a> (mis \u00f5igusalase ettevalmistuseta inimesele on sageli tundmatu) ei sobitu kuidagi e-residentsuse mudeliga, kuna nimetatud seaduse \u00a7 29 lg 1 j\u00e4rgi on juriidilise isiku asukohaks tema juhatuse asukoht. Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud anal\u00fc\u00fcsis \u201eE-residentsuse projekti tsiviil\u00f5iguslike riskide kaardistamine<\/a>\u201c on leitud, et see norm koostoimes teatavate \u00e4riseadustiku s\u00e4tetega v\u00e4listab teoreetiliselt v\u00f5imaluse juhtida Eestis registreeritud \u00e4ri\u00fchingut v\u00e4lisriigist.<\/p>\n Justiitsministeerium saatis 20. oktoobril 2015 \u00e4riseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise kavatsuse (VTK) teistele ministeeriumitele koosk\u00f5lastusringile. VTK \u00fcks osa oli ka juhatuse Eesti asukohan\u00f5ude kaotamine tsiviilseadustiku \u00fcldosa seadusest.<\/p>\n Rahandusminister Sven Sesteri poolt allkirjastatud tagasiside vastavale muudatusele oli h\u00e4vitav. 17. detsembril ilmus Postimehes Rahandusministeeriumist BNS-i saadetud teksti refereering pealkirjaga \u201eSester tahab, et e-residentide firmad j\u00e4\u00e4ks Eestisse<\/a>\u201c.<\/p>\n E-residentsuse \u00e4rimudeliga kursis olevatele inimestele tundub selle pealkirja m\u00f5te arusaamatu, sest e-residentsuse \u00e4riideeks on v\u00e4lismaalaste poolt ettev\u00f5tete Eestis asutamine ja sellelt tulu teenimine. \u00c4ri\u00fching, mille v\u00e4lismaalased on Eestis asutanud, on Eestis, olenemata sellest, kus asutajad v\u00f5i juhatus ise viibivad.<\/p>\n 17. detsembri artiklit edasi lugedes saab selgeks, et tegemist v\u00f5ib olla \u00fche suure eksitusega, millest rahandusminister allkirja andes ei olnud teadlik. Kui minister t\u00f5esti soovib, et e-residentide asutatud ettev\u00f5tete juhatused asuksid Eestis, on vaja v\u00f5tta seisukoht ka tuhandete teiste ettev\u00f5tete osas, mille juhatuses ei ole \u00fchtegi Eestis elavat isikut. V\u00f5ib arvata, et selliste ettev\u00f5tete hulgas on \u00fcksjagu neid, mille panus Eesti majandusse on v\u00e4ga suur.<\/p>\n Rahandusministeeriumi koosk\u00f5lastuskirjas ja avaldatud refereeringus sisaldub palju v\u00e4iteid, millega tuuakse v\u00e4lja negatiivsed k\u00fcljed juhatuse asukohan\u00f5ude kaotamisel. Kommenteerin neist nelja silmatorkavamat. 2. Offshore-riigiks kujunemise oht<\/strong> 3. V\u00e4lja selgitamata riskid<\/strong> 4. Variisikute kasutamine ja rahapesu oht<\/strong> Mis puutub Tartu \u00dclikooli anal\u00fc\u00fcsis \u201eE-residentsuse projekti tsiviil\u00f5iguslike riskide kaardistamine\u201c nimetatud riskidesse, siis seal v\u00f5rreldi eelk\u00f5ige kaht \u00e4\u00e4rmust:Justiitsministeerium vs Rahandusministeerium<\/h3>\n
S\u00fcveneme Rahandusministeeriumi koostatud kirja<\/h3>\n
\n
\n1. Ebav\u00f5rdsuse suurenemine<\/strong>
\nKirjast ei selgu, kuidas t\u00e4pselt suurendab kavandatav muudatus ebav\u00f5rdsust v\u00f5i olemasolevate ettev\u00f5tjate halduskoormust. Ei ole ju mingeid kohustuslikke tegevusi, mida olemasolevad ettev\u00f5tted muudatusest tulenevalt peaksid tegema ja seet\u00f5ttu ei kaasne ka halduskoormust. Kui e-residentidel ettev\u00f5tete loomist mitte v\u00f5imaldada, j\u00e4\u00e4vad olemasolevad \u00e4ri\u00fchingud ja Eesti teenusepakkujad ilma olulisest kliendibaasist, mis v\u00f5imaldaks kasvatada oma \u00e4ri ja seel\u00e4bi Eesti majandust. Juhatuse Eesti asukohan\u00f5ue on eeldus, mis toob kaasa kohalike tankistide teenuste populariseerimise Eestis \u00e4ri tegemiseks. Loll regulatsioon tekitab turu. Madalale sihtivad \u00e4riteenuste ettev\u00f5tjad h\u00f5\u00f5ruvad k\u00e4si iga rumala seaduse \u00fcle, mis v\u00f5imaldab v\u00e4lismaalastelt rohkem raha k\u00fcsida oma teenuste eest \u2013 aga seda ei saa ilmselt pidada soovitud tulemuseks.<\/p>\n
\nKirjas olev maksuparadiisi jutt on mulle arusaamatu. Maksuparadiis peaks t\u00e4hendama seda, et e-residendi asutatud ettev\u00f5tet koheldakse maksude m\u00f5ttes kuidagi soodsamalt. Rahandusministeeriumi dokumendist on n\u00e4ha hoopis hoiatus, et e-residendi ettev\u00f5tte puhul v\u00f5ib tekkida topeltmaksustamise oht. Seega ei teki kindlasti riski, et Eesti omandab maksuparadiisi maine. Offshore-riigiks kujunemine on ennek\u00f5ike seotud selliste seadustega, mida Euroopa Liidu ja OECD liikmesriigis on v\u00f5imatu vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
\nV\u00e4\u00e4r on kirjas sisalduv v\u00e4ide, et e-residentsusega seotud riske ei ole kaardistatud ega otsitud riskide maandamiseks v\u00f5imalusi. EAS-i e-residentsuse meeskond on koost\u00f6\u00f6s k\u00f5ikide ministeeriumitega riske anal\u00fc\u00fcsinud juba \u00fcle poole aasta. Samuti j\u00e4\u00e4b arusaamatuks ettepanek, mille kohaselt peaks saama \u00fchingut \u00e4riregistrist kiirmenetlusega kustutada, kui \u00fchingu ainus omanik v\u00f5i juhatuse liige on e-resident, kelle digi-ID on mis tahes p\u00f5hjusel kehtetu. Kui eestlasest juhatuse liikme isikut t\u00f5endav dokument kaotab kehtivuse, ei muuda see ju \u00e4ri\u00fchingu \u00f5iguslikku staatust. Vastasel juhul oleks n\u00e4iteks \u00e4ri\u00fchingu v\u00f5lausaldajate olukord \u00e4\u00e4rmiselt ebakindel: kui juhatuse liikme ID-kaart aegub, siis v\u00f5ib tema ettev\u00f5tte kiirkustutada.<\/p>\n
\nArusaamatuks j\u00e4\u00e4b seegi, kuidas kavandatav muudatus suurendaks variisikute kasutamist v\u00f5i rahapesu ohtu. Kui praegu saab juhatusse m\u00e4\u00e4rata suvalise v\u00e4lismaalase, kelle kohta Eesti riigil puuduvad igasugused taustandmed, siis e-residendi puhul on Eesti riik tema tausta kontrollinud, v\u00f5tnud temalt biomeetrilised andmed jne.<\/p>\nAnal\u00fc\u00fcsi kontekst oli teine<\/h3>\n
\n\u2022 praegust olukorda ja
\n\u2022 olukorda, kui \u00e4ri\u00fchingu asukohan\u00f5ue Eestis \u00fcle\u00fcldse kaoks.
\nNii-\u00f6elda vahepealset v\u00f5imalust, kus \u00e4ri\u00fchingu registrij\u00e4rgseks asukohaks peetakse Eestit, kuid juhatus ei pea Eestis asuma, Tartu \u00dclikool p\u00f5hjalikult ei anal\u00fc\u00fcsinud. Seega paljusid anal\u00fc\u00fcsist v\u00f5etud riske, mida Rahandusministeerium oma kirjas nimetab, tegelikkuses ei eksisteeri.<\/p>\nTegelikkus liigub omasoodu<\/h3>\n