{"id":70189,"date":"2021-02-18T08:19:50","date_gmt":"2021-02-18T08:19:50","guid":{"rendered":"https:\/\/1office.co\/?p=70189"},"modified":"2021-02-22T08:30:24","modified_gmt":"2021-02-22T08:30:24","slug":"taielik-ulevaade-ettevotlusega-alustamiseks-rootsis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/1office.co\/et\/blog\/taielik-ulevaade-ettevotlusega-alustamiseks-rootsis\/","title":{"rendered":"T\u00e4ielik \u00fclevaade ettev\u00f5tlusega alustamiseks Rootsis \u2013 ettev\u00f5tlusvormid, maksus\u00fcsteem ja ameti\u00fchingutega liitumine"},"content":{"rendered":"

[vc_row][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Alustavale ettev\u00f5tjale v\u00f5ib esialgu tunduda keeruline, milline ettev\u00f5tlusvorm Rootsis valida, mis sobiks k\u00f5ige enam tulevikuplaanide<\/h3>\n

ning \u00e4ri olemusega. Seet\u00f5ttu tutvustame peamiseid ettev\u00f5tlusvorme Rootsis ning millal nende kasuks otsustada.<\/h3>\n

Samuti anname \u00fclevaate peamistest maksudest ning maksuregistreeringute protsessist Rootsis.<\/p>\n

Kuna Rootsis tegutsevate ettev\u00f5tete jaoks on v\u00e4ga oluline osa ameti\u00fchingutel ja t\u00f6\u00f6andjate liitudel, tutvustame ka nende rolli t\u00f6\u00f6andjatele ning toome v\u00e4lja olulisemad punktid, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ettev\u00f5tlusvormid Rootsis<\/span><\/strong><\/h2>\n

 <\/p>\n

Aktsiaselts<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

Aktsiaselts on Rootsis k\u00f5ige tavap\u00e4rasem ettev\u00f5tlusvorm, mis tuleb registreerida \u00c4riregistris. 1Office pakub samuti mugavat stardipaketti<\/a>, mis sisaldab valmisfirmat, maksuregistreeringuid ning \u00e4riaadressi ja kontaktisiku teenust \u00fcheks aastaks. Registreerimiseks vajalikud dokumendid on registreerimistaotlus, asutamisakt, p\u00f5hikiri ja panga originaalt\u00f5end. K\u00f5ik vajalikud dokumendid tuleb \u00c4riregistrisse saata paberkandjal. Taotluse esitamisel tuleb tasuda ka aktsiaseltsi asutamiseks vajalik riigil\u00f5iv, mis hetkel on 2200 SEK-i.<\/p>\n

Registreerimistaotluses tuleb v\u00e4lja tuua v\u00e4hemalt kolm v\u00f5imalikku nime oma ettev\u00f5ttele ning \u00e4ri juriidiline aadress. Kodust aadressi pole Rootsis lubatud ettev\u00f5tte aadressina kasutada. Asutamisakti m\u00e4rgitakse aktsion\u00e4rid ning nende osalus ettev\u00f5ttes.<\/p>\n

Enne aktsiaseltsi asutamist on oluline p\u00f6\u00f6rduda panga poole ja neid ettev\u00f5tte asutamisest ning originaalt\u00f5endi saamise soovist teavitada. Sageli ongi k\u00f5ige suurem takistus ettev\u00f5tte avamisel pangakonto avamine, kuhu ettev\u00f5tjal tuleb kanda minimaalne osakapital.<\/p>\n

Aktsiaseltsi asutamisel on minimaalne osakapitali n\u00f5ue 25 000 SEK-i. Varasemalt oli minimaalne osakapitali n\u00f5ue 50\u00a0000 SEK- i, kuid 2020. aastal v\u00e4hendati seda poole v\u00f5rra. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad ka enne 2020. aastat ettev\u00f5tte asutanud aktsiaseltsid viia osakapitali miinimumn\u00f5udeni, milleks tuleb \u00c4riregistrisse teha muudatuskanne.<\/p>\n

Aktsiseltsis peab olema v\u00e4hemalt kolm juhatuseliiget. Kui kolme juhatuse liiget pole v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata, siis minimaalne n\u00f5ue on 1-2 juhatuse liiget ning \u00fcks asendusliige. Kui \u00fckski juhatuse liikmetest v\u00f5i asendusliikmetest ei ela Rootsis ning neil ei ole alalist Rootsi isikukoodi, siis tuleb ettev\u00f5ttel m\u00e4\u00e4rata ka juriidiline kontaktisik Rootsis.\u00a0Vaata meie kontakisiku teenust siit<\/a>.<\/p>\n

Ettev\u00f5tte menetlusaeg \u00c4riregistris on 5-10 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, eeldusel, et ettev\u00f5ttel on avatud pangakonto, millele on kantud minimaalne osakapital. Kui Rootsis pole v\u00f5imalik pangakontot avada, siis v\u00f5ite pangakonto esmalt avada ka Eestis.<\/p>\n

Kui aktsiaselts on \u00c4riregistris registreeritud, siis tuleb v\u00e4hemalt nelja n\u00e4dala jooksul m\u00e4\u00e4rata ettev\u00f5ttele ka tegelik kasusaaja. Tegelikku kasusaajat saab m\u00e4\u00e4rata elektrooniliselt ning taotluse esitamisel tuleb tasuda ka riigil\u00f5iv.<\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00e4lisettev\u00f5tte filiaal<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

V\u00e4lisettev\u00f5tte filiaal tuleb samuti registreerida \u00c4riregistris. Vaata meie filiaali registreeirmise teenust siit<\/a>. Filiaali kohustuste ja tegevuste eest vastutab alati t\u00e4ielikult v\u00e4lismaa ettev\u00f5te, kes peab ka filiaalile tegevjuhi m\u00e4\u00e4rama. Selle jaoks tuleb \u00c4riregistrisse eraldi volitus saata. Kui tegevjuht ei ela alaliselt Rootsis v\u00f5i ei oma alalist Rootsi isikukoodi, siis tuleb filiaalile m\u00e4\u00e4rata ka juriidiline kontaktisik<\/a>.<\/p>\n

Rootsi filiaali registreerimine v\u00f5tab aega 5-10 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. Selle raamatupidamist tuleb hoida eraldi v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte raamatupidamisest ning korraldada vastavalt Rootsis kehtivatele seadustele ja tavadele.<\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00e4lismaa ettev\u00f5te ning p\u00fcsiv tegevuskoht<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

V\u00e4ga levinud on ka v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte alt tegutsemine. Sellisel juhul tuleb j\u00e4lgida, kas ettev\u00f5ttel tekib Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht v\u00f5i mitte.<\/p>\n

P\u00fcsiv tegevuskoht on oluline ettev\u00f5tte maksustamise seisukohalt. Kui enne Rootsis ettev\u00f5tlusega alustamist teatakse, et sellega kaasneb ka p\u00fcsiv tegevuskoht, siis tuleb sellest koos maksuregistreeringute taotlusega maksuametit teavitada.<\/p>\n

 <\/p>\n

Millal tekib v\u00e4lismaa ettev\u00f5ttel Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht?<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

P\u00fcsiv tegevuskoht tekib siis, kui ettev\u00f5tte \u00e4ritegevus toimub osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult l\u00e4bi kindla asukoha, milleks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kontor, ladu v\u00f5i tehas. Samuti tekib p\u00fcsiv tegevuskoht siis, kui \u00e4ritegevus kestab Rootsis kauem kui kuus kuud, mis on v\u00e4ga tavap\u00e4rane n\u00e4iteks ehitusprojektide puhul. Seega, kui ettev\u00f5ttel on teada, et ehitusprojekt kestab v\u00e4hemalt kuus kuud, on kindel, et sellega kaasneb ka p\u00fcsiv tegevuskoht Rootsis. Kui projektid kestavad v\u00e4hem kui kuus kuud, siis ettev\u00f5ttel p\u00fcsivat tegevuskohta ei teki. Isegi, kui samaaegselt on t\u00f6\u00f6s mitu ehitusprojekti.<\/p>\n

P\u00fcsiv tegevuskoht v\u00f5ib tekkida ka hooajaliste t\u00f6\u00f6de puhul. Hooajat\u00f6\u00f6d hakkavad rolli m\u00e4ngima siis, kui need toimuvad kindlal ajal mitmel j\u00e4rjestikusel aastal, n\u00e4iteks metsat\u00f6\u00f6d v\u00f5i marjade korjamine. Sellisel juhul tekib ettev\u00f5ttel Rootsis ka siis p\u00fcsiv tegevuskoht, kui see tegutseb kohapeal v\u00e4hem kui kuus kuud.<\/p>\n

Samuti v\u00f5ib ettev\u00f5ttel tekkida Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht, kui neil on kohapeal agent, kes tegutseb ettev\u00f5tte nimel. Sealjuures tuleb j\u00e4lgida, millised \u00f5igused on sellele agendile antud. N\u00e4iteks, kui tal on t\u00e4ielik otsustus\u00f5igus hindade osas ning luba allkirjastada lepinguid, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega tekib ettev\u00f5ttel Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht. Kui k\u00f5ik toimub aga l\u00e4bi v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte ning agendil on piiratud \u00f5igused, siis ilmselt p\u00fcsivat tegevuskohta ei teki.<\/p>\n

Kindlasti tekib p\u00fcsiv tegevuskoht Rootsis ka siis, kui ettev\u00f5tted tegelevad t\u00f6\u00f6j\u00f5urendiga. Kui v\u00e4lismaa ettev\u00f5te pakub Rootsi ettev\u00f5tetele t\u00f6\u00f6j\u00f5urenti, siis tekib neil p\u00fcsiv tegevuskoht alates esimesest p\u00e4evast. See on \u00fcsna sage eksimiskoht, kuna arvatakse, et t\u00f6\u00f6j\u00f5urent on osutatav teenus, mis p\u00fcsivat tegevuskohta ei tekita.<\/p>\n

Ettev\u00f5tlusvormi valikul tasub l\u00e4bi m\u00f5elda, millised on teie plaanitavad tegevused Rootsis. N\u00e4iteks, kas ettev\u00f5ttel on seal juba olemas pikaajalised koost\u00f6\u00f6partnerid. Sellisel juhul on ilmselt k\u00f5ige parem variant aktsiaseltsi asutamine v\u00f5i valmisfirma ostmine. Kindlasti tekitab Rootsi aktsiaseltsi olemasolu suuremat usaldusv\u00e4\u00e4rsust ka uute klientide leidmisel.<\/p>\n

Kui tegevus on l\u00fchiajaline, siis on sageli kasulikum tegutseda olemasoleva v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte alt. Sealjuures tuleb kindlasti j\u00e4lgida, kas ettev\u00f5ttel tekib Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht.<\/p>\n

 <\/p>\n

Maksuregistreeringud<\/span><\/strong><\/h2>\n

 <\/p>\n

Maksuregistreeringute saamiseks tuleb esitada taotlus Rootsi maksuametisse. Taotluste menetlusaeg on k\u00fcllaltki pikk ning v\u00f5tab minimaalselt 4-8 n\u00e4dalat. Maksutaotluses tuleb detailselt l\u00e4bi m\u00f5elda, millised on plaanitavade tegevused Rootsis ning mis t\u00fc\u00fcpi maksuregistreeringuid on ettev\u00f5ttel sellega seoses vaja.<\/p>\n

<\/h3>\n

 <\/p>\n

F-maksuregistreering (F-skatt)<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

F-maksuregistreering on vajalik Rootsis ettev\u00f5tlusega tegelemiseks. Sisuliselt t\u00e4hendab F-maksuregistreering seda, et ettev\u00f5te saab Rootsi organisatsiooni numbri ning sellel pole otsest seost maksustamisega.<\/p>\n

See maksuregistreering on oluline k\u00f5ikide ettev\u00f5tte t\u00fc\u00fcpide puhul, ka siis, kui hakkate Rootsis oma Eesti ettev\u00f5tte alt tegutsema.<\/p>\n

Kui ettev\u00f5te v\u00e4ljastab Rootsis m\u00fc\u00fcgiarveid, siis on arvel oluline n\u00e4idata, et ettev\u00f5te omab F-maksuregistreeringut. Kui arvel pole F-maksuregistreeringut kirjas, siis v\u00f5ib teenuse ostja riskida sellega, et peab makstud summalt tasuma sotsiaal- ja tulumaksu. See on p\u00f5hjus, miks koost\u00f6\u00f6partnerid v\u00f5i peat\u00f6\u00f6tv\u00f5tjad k\u00fcsivad lepingute s\u00f5lmimisel F-maksuregistreeringu olemasolu kohta.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00e4ibemaksukohustuslaseks registreering<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

\u00dcldiselt on k\u00e4ibemaksukohustuslaseks vaja registreerida k\u00f5igil Rootsi ettev\u00f5tetel, p\u00fcsiva tegevuskohaga v\u00e4lismaa ettev\u00f5tetel ning ettev\u00f5tetel, kes m\u00fc\u00fcvad kaupu v\u00f5i teenuseid eraisikutele. K\u00e4ibemaksukohustuslaseks registreerimine on vajalik ka siis, kui osutate v\u00e4lismaa ettev\u00f5ttena Rootsis kohapeal teenust ilma p\u00fcsiva tegevuskohata. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5te peab end k\u00e4ibemaksukohustuslaseks registreerima isegi alla 6 kuud kestva projekti puhul, kui teenuse pakkumisest tekib Rootsis k\u00e4ive.<\/p>\n

K\u00e4ibemaksukohustuslaseks registreerimine ei ole vajalik, kui teenuseid m\u00fc\u00fcakse alla 30 000 SEK-i kogu majandusaasta jooksul.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f6\u00f6andja registreering<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

T\u00f6\u00f6andjaks registreerimise kohustus on k\u00f5igil Rootsi ettev\u00f5tetel v\u00f5i p\u00fcsiva tegevuskohaga v\u00e4lismaa ettev\u00f5tetel, kellel on palgalised t\u00f6\u00f6tajad Rootsis. Samuti tekib kohustus siis, kui ilma p\u00fcsiva tegevuskohata v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad on viibinud Rootsis kauem kui kaks aastat.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ameti\u00fchingud ja t\u00f6\u00f6andjate liidud<\/span><\/strong><\/h2>\n

 <\/p>\n

Rootsis on t\u00f6\u00f6j\u00f5uturg suures osas reguleeritud t\u00f6\u00f6andjate liitude ja ameti\u00fchingute omavaheliste kokkulepetega. Need kokkulepped on kirja pandud kollektiivlepingutesse, mis on koostatud eraldi igale sektorile.<\/p>\n

Ameti\u00fchingud kaitsevad t\u00f6\u00f6tajate huve ning nendesse kuulub umbes 70% palgat\u00f6\u00f6tajatest. T\u00f6\u00f6andjate liidud kaitsevad t\u00f6\u00f6andjate huve ning nendesse kuulub umbes iga k\u00fcmnes ettev\u00f5tja.<\/p>\n

Ameti\u00fchingu v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjate liiduga \u00fchinedes tuleb j\u00e4lgida, millise sektori kollektiivlepingut seal j\u00e4rgitakse. Kollektiivlepingutes on eelk\u00f5ige v\u00e4lja toodud t\u00f6\u00f6tingimused ja minimaalne t\u00f6\u00f6tasu antud valdkonnas. Lisaks tuleb j\u00e4lgida, kui palju puhkusep\u00e4evi on t\u00f6\u00f6tajatel kollektiivlepingu j\u00e4rgi \u00f5igus v\u00f5tta.\u00a0Sageli on kollektiivlepingu j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tajatele ette n\u00e4htud rohkem puhkusep\u00e4evi, kui seaduses s\u00e4testatud miinimum ehk 25 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva.<\/p>\n

Kui juba kuulutakse m\u00f5nda ameti\u00fchingusse, siis on soovitatav liituda ka t\u00f6\u00f6andjate liiduga. Ameti\u00fchingu poolt koostatad kollektiivlepingu tingimusi ei ole ettev\u00f5tjal \u00f5igus vaidlustada. Seda saab teha ainult t\u00f6\u00f6andjate liidu kaudu.<\/p>\n

Enamasti on ameti\u00fchingute v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjate liiduga liitumine erinevates sektorites kohustuslik. N\u00e4iteks ehitussektoris on peaaegu v\u00f5imatu tegutseda ilma ameti\u00fchingu v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjate liiduga \u00fchinemata. Saame Sind Rootsi ameti\u00fchingutega liitumisega aidata. Vaata teenust siit<\/a>.<\/p>\n

 <\/p>\n

Peamised maksud Rootsis<\/span><\/strong><\/h2>\n

 <\/p>\n

Sotsiaalmaks<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

Rootsis on t\u00f6\u00f6andjal vaja maksta sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4r on 31,42% ning see sisaldab riiklikku pensionikindlustust, tervisekindlustust, vanema kindlustust, t\u00f6\u00f6kahjustuskindlustust, t\u00f6\u00f6turul\u00f5ivu ja \u00fcldist palgal\u00f5ivu.<\/p>\n

Madalamad sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4rad 10,21% kehtivad nii noortele, kes on s\u00fcndinud ajavahemikul 2002-2004, kui ka vanemaealistele, kes on s\u00fcndinud aastatel 1938-1954.<\/p>\n

Sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4r v\u00e4lismaa ettev\u00f5tetetest t\u00f6\u00f6andjatele, kelle puudub Rootsis p\u00fcsiv tegevuskoht, on 19,8%. Madalam sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4r on tingitud sellest, et need ettev\u00f5tted ei pea maksma t\u00f6\u00f6turul\u00f5ivu.<\/p>\n

Sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4rad v\u00f5ivad igal aastal muutuda, eriti puudutab see madalamat sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eraisiku tulumaks\u00a0<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

Rootsis kehtib eraisikutele astmeline tulumaks ning see koosneb kohalikust ja riiklikust tulumaksust. Kohaliku tulumaksu m\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b 28-35% vahele. Riiklikku tulumaksu ei lisandu kuni aastase sissetulekuni 523\u00a0199 SEK-i. Alates aastasest sissetulekust 523 200 SEK-i, lisandub kohalikule tulumaksule ka riiklik tulumaks, mille m\u00e4\u00e4r on 20%.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tajate palkade arvestuseks on kaks v\u00f5imalust. \u00dcks variant on kasutada maksutabelit, mis v\u00e4ljastatakse maksuameti poolt igale t\u00f6\u00f6tajale. T\u00f6\u00f6taja peab t\u00f6\u00f6andjale esitama tulumaksutabeli numbri, mille alusel saab t\u00f6\u00f6andja vastavalt tabelile tasuda tulumaksu. Tulumaksutabelis on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6dud t\u00f6\u00f6taja brutotasu ning sellele vastav tulumaksu m\u00e4\u00e4r.<\/p>\n

Teine v\u00f5imalus on kasutada eraisiku tulumaksu puhul 30% reeglit, kui t\u00f6\u00f6taja ei ole mingil p\u00f5hjusel maksutabeli numbrit edastanud.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00e4ibemaks<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

\u00dcldine k\u00e4ibemaksu m\u00e4\u00e4r on 25%. Toidu- ja majutusasutustele kehtib aga 12% tulumaksu m\u00e4\u00e4r ja transpordi ning kirjandus-, kultuuri- ja spordi\u00fcrituste piletitele 6% tulumaksu m\u00e4\u00e4r. K\u00e4ibemaksust on vabastatud meditsiini-, hambraravi, sotsiaal-, haridus-, panga- ja kindlustusteenused.<\/p>\n

K\u00e4ibemaksule kehtivad ka m\u00f5ned erandid. N\u00e4iteks ehitusettev\u00f5tete puhul kasutatakse p\u00f6\u00f6rdmaksustamist. See t\u00e4hendab, et maksukohustus on teenuse ostjal mitte teenuse osutajal. Seega, kui \u00fcks ehitusettev\u00f5te m\u00fc\u00fcb teisele ehitusettev\u00f5ttele teenust, siis arvel m\u00e4rgitakse k\u00e4ibemaks 0%.<\/p>\n

Samuti on erireegel see, et k\u00e4ibemaksu tuleb maksta kasutatud asjade m\u00fc\u00fcgitulu pealt. Kui ettev\u00f5te on ostnud kasutatud asja ja m\u00fc\u00fcb selle edasi, siis m\u00fc\u00fcgitulu pealt tuleb maksta 25% k\u00e4ibemaksu.<\/p>\n

Lisaks kehtivad k\u00e4ibemaksu erireeglid autode liisingute ja ostu puhul. N\u00e4iteks, kui ettev\u00f5te liisib autot, siis on neil \u00f5igus ainult 50% k\u00e4ibemaksu tagasi k\u00fcsida. Auto ostu korral ei ole ettev\u00f5ttel \u00f5igust k\u00e4ibemaksu tagasi k\u00fcsida. Samas autode ostu ja m\u00fc\u00fcgiga tegelevatele ettev\u00f5tetele kehtivad teised reeglid.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ettev\u00f5tte tulumaks<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

Alates 1. jaanuarist 2021, on ettev\u00f5tete tulumaksu m\u00e4\u00e4r Rootsis 20,6%. Tulumaksu peab maksma igakuiselt ette selleks aastaks prognoositud kasumi pealt. Seega tuleb maksuregistreeringute tegemisel, m\u00e4rkida taotlusesse ka ettev\u00f5tte prognoositav aastane kasum, mille pealt maksuamet arvutab igakuise maksukohustuse.<\/p>\n

Ettev\u00f5tte asutamisel on v\u00f5imalik saada kolmekuust maksepikendust, kuid p\u00e4rast seda perioodi peab ettev\u00f5te hakkama tulumaksu tasuma. Maksuamet ei aktsepteeri seda, kui ettev\u00f5ttel puudub prognoositav kasum, seega tuleb taotlusesse m\u00e4rkida ootusp\u00e4rane summa. Prognoositavat kasumit saab alati jooksvalt muuta, esitades maksuametisse vastava taotluse.<\/p>\n

J\u00e4rgmise aasta prognoositava kasumi andmed tuleb maksuametile esitada ette enne j\u00e4rgmise aasta algust.<\/p>\n

J\u00e4rgneval aastal tuleb tuludeklaratsiooniga esitada reaalsed andmed eelneva aasta kohta. Seej\u00e4rel v\u00e4ljastatakse detsembris ettev\u00f5ttele maksuameti poolt maksuotsus koos tasaarveldusega varasemalt makstud tulumaksu osas. Maksuotsuses tuuakse v\u00e4lja, kas ettev\u00f5te peab tulumaksu juurde maksma v\u00f5i saab enammakstud tulumaksu tagasi. Kui tulumaksu peab juurde maksma, siis on seda v\u00f5imalik teha kuni kolme kuu jooksul p\u00e4rast maksuotsuse saamist. Enammakstud tulumaksu saab ettev\u00f5te tagasi paari n\u00e4dala jooksul p\u00e4rast maksuotsuse saabumist.<\/p>\n

 <\/p>\n

Dividendide maksustamine<\/strong><\/h3>\n

 <\/p>\n

Aktsiaseltsi puhul on oluline j\u00e4lgida, kas aktsiate omanik on Rootsi v\u00f5i m\u00f5ne muu riigi maksuresident. Vastavalt sellele toimub ka maksustamine.<\/p>\n

Rootsi maksuresidentide jaoks toimub dividendide maksustamine kolmes osas. Esmalt maksustatakse ettev\u00f5tte kasumit tulumaksuga. Teises osas maksustatakse dividende eraisikute tasemel. Kolmandas osas maksustatakse dividende kapitalimaksuga.<\/p>\n

Esmasel dividendide maksustamisel saab kasutada 3:12 reeglit, mis kehtib alampiirm\u00e4\u00e4rani. Selle reegli puhul on maksum\u00e4\u00e4r 20%.<\/p>\n

3:12 reegel jaguneb sisuliselt kaheks: lihtsustatud reegliks ja p\u00f5hireegliks. P\u00f5hireegli j\u00e4rgi toimides saab piirm\u00e4\u00e4rana kasutada 50% kogu aasta palkade summast. Lihtsustatud reegli puhul m\u00e4\u00e4ratakse iga-aastase piirm\u00e4\u00e4ra summa maksuameti poolt. N\u00e4iteks 2021. aastal on dividendide piirm\u00e4\u00e4raks 183 700 SEK-i, millele kehtis 20% maksum\u00e4\u00e4r. Enamasti kasutataksegi dividendide maksustamiseks 3:12 reeglit, ehk dividende v\u00f5etakse v\u00e4lja sellise summa ulatuses, mida saab maksustada 20% maksum\u00e4\u00e4raga.<\/p>\n

Alampiirm\u00e4\u00e4ra ja k\u00f5rgema piirm\u00e4\u00e4ra vahele j\u00e4\u00e4vat osa maksustatakse sarnaselt tulumaksuarvestusega palkadelt. Seega kasutatakse selle osa maksustamiseks tulumaksutabelit v\u00f5i 30% reeglit.<\/p>\n

K\u00f5rgemat piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletavate dividendide osa maksustatakse 30% kapitalimaksuga.<\/p>\n

Mitte Rootsi maksuresidendid saavad maksulepingu alusel kasutada tulumaksu m\u00e4\u00e4ra 15%. See t\u00e4hendab, et kui Rootsi ettev\u00f5ttel on Eesti maksuresidendist aktsion\u00e4r, siis kehtib talle maksulepingu alusel tulumaksu m\u00e4\u00e4r 15%. Kui maksulepinguid ei ole, siis maksustatakse mittemaksuresidentide dividende 30% kapitalimaksuga.<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Majanduslik t\u00f6\u00f6andja<\/span><\/strong><\/h2>\n

 <\/p>\n

Alates 1. jaanuarist 2021, kehtib Rootsis majandusliku t\u00f6\u00f6andja m\u00f5iste, mis puudutab v\u00e4lismaa ettev\u00f5tteid ning Rootsi ettev\u00f5tteid, kes ostavad teenuseid ettev\u00f5tetelt, kellel puudub F-maksuregistreering.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et n\u00fc\u00fcdsest peavad v\u00e4lismaa ettev\u00f5tted arvesse v\u00f5tma mitmeid erinevaid asjaolusid, mis m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra selle, kas ettev\u00f5ttel tekib Rootsi t\u00f6\u00f6tajate palgalt Rootsis maksumaksmise kohustus. Loe l\u00e4hemalt majandusliku t\u00f6\u00f6andja kohta siit<\/a>.<\/p>\n

Seega peab suur hulk v\u00e4lismaa ettev\u00f5tteid edaspidi taotlema F-maksuregistreeringu, registreerima end t\u00f6\u00f6andjaks ning hakkama igakuiselt Rootsi maksuametile deklaratsioone esitama. Tulumaksuna peetakse kinni 30% (25% SINK otsuse alusel).<\/p>\n

Lisaks puudutab majandusliku t\u00f6\u00f6andja kontseptsioon Rootsi ettev\u00f5tteid, kes ostavad teenuseid ilma F-maksuregistreeringuta ettev\u00f5tetelt. Kui Rootsi ettev\u00f5te osutub majanduslikuks t\u00f6\u00f6andjaks, siis on tal \u00f5igus v\u00e4lismaa ettev\u00f5tte poolt esitatavatelt arvetelt kinni pidada 30% tulumaksu.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teades p\u00f5hilisi n\u00fcansse Rootsi ettev\u00f5tete ning maksus\u00fcsteemi kohta, on kergem ettev\u00f5tlusega alustada ja oma \u00e4ri hallata. Kuna aga iga riigi maksus\u00fcsteemid on erinevad, siis v\u00f5ivad m\u00f5ned reeglid tekitada k\u00fcsimusi ka kogenud ettev\u00f5tjatele. Meie k\u00e4est saad tellida maksukonsultatsiooni<\/a>, kus vastame k\u00fcsimustele l\u00e4htudes teie personaalsest olukorrast.[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row][vc_column]