Rootsis tegutsedes tuleb arvestada erineva maksusüsteemi, ametiühingute surve ning aeganõudva asjaajamisega.
Kui Karlsson, Pipi ja Rootsi kardinad välja arvata, teame me Rootsi Kuningriigist õige vähe. Rootsi on üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas – üldine maksukoormus 2012. aastal oli 44,2% SKP-st. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada mahukat avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalteenused, millega püütakse tagada heaolu säilitamine kõikides elanikkonna kihtides. 2014. aasta eelarve eelnõus nähakse ette tulumaksu järjekordset kärbet ning riikliku tulumaksu maksmise künnise ülespoole viimist. 2010. aasta andmetel oli Eestis sündinud kodanikke Rootsis registreeritud 10 010, ent seegi arv kasvab.
Mailika Hindrikson sattus Rootsi elama natuke rohkem kui seitse aastat tagasi. Õppinud ülikoolis majandust, töötab ta nüüd ettevõttes 1Office Sweden AB. 1Office Sweden AB pakub nelja põhiteenust, millest üks on raamatupidamine. Ettevõtte rahvusvahelisest klientuurist moodustavad ühe suure osa just Eesti kliendid.
Erinevad arusaamad ärikultuurist
„Kõige suuremad raskused, millega kokku puutume on need, et klientidel on erinev arusaam ärikultuurist. Kui Eestis on harjutud asju kiiresti ajama, siis Rootsis peab arvestama sellega, et kogu asjaajamine ametiasutuste ja pankadega võtab tunduvalt kauem aega. Lisaks on Rootsi maksusüsteem tunduvalt keerulisem kui Eesti oma ja jälgima peab erinevaid raamatupidamisseadusi ja -tavasid. Üks eripära on kindlasti see, et Rootsis makstakse aasta prognoositava kasumi pealt igakuiselt ettevõtte avansilist tulumaksu. Järgneval aastal deklareeritakse reaalne tulemus, mille alusel tehakse tasaarveldus,“ räägib Mailika.
Maksusüsteemi eripärad
Mailika selgitab ka Rootsi maksusüsteemi eripärasid. Erinevalt Eestist pole käibemaksukohuslusel alampiiri ja majandustegevuse alustamiseks tuleb ettevõte Maksuametis registreerida. Rootsis on kasutusel kolm erinevat käibemaksumäära. Üldine käibemaksumäär on 25 % , toitlustuses ja majutuses on käibemaks 12 % ning raamatutel, ajalehtedel, ajakirjadel ja piletitel on määraks 6 %. Samuti peavad välisettevõtted, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga Rootsis, ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima ja esitama iga kuu, kord kvartalis või kord aastas Maksuametile käibemaksudeklaratsiooni.
Eraisiku tulumaks töötasudelt on Rootsis astmeline ja varieerub vastavalt töötaja elukohale, jäädes 28 % kuni 35 % vahele. Ettevõte maksab lisaks töötasudelt 31,42 % sotsiaalmaksu, mis katab riikliku pensioni, haigustoetused ja muud sotsiaalkindlustuse liigid.
Riik soodustab noorte ja eakate palkamist
Siinjuures võib välja tuua ka olulisi soodustusi nii noorte kui ka eakate palkamisel. Allolev tabel näitab, millised sotsiaalmaksumäärad on kasutusel erinevatel vanusegruppidel.
Sündinud 1937 või varem 0,00%
Sündinud 1938-1948 10,21%
Sündinud 1949-1987 31,42%
Sündinud 1988 või hiljem 15,49%
Ametiühingud ja palgatasemed
Rootsi juures on kindlasti ka iseäralik see, et tööturg on suurel määral reguleeritud ametiühingute poolt. Kollektiivlepingute alusel on tööandja kohustatud järgima töötasusid ja töötingimusi. Samuti pole seadusega paika pandud kindlat miinimumpalka. Palgatasemed võivad erineda piirkonniti, töötaja kogemuste, haridustaseme ja ettevõtete suuruse järgi. Näiteks Stockholmis elava keskmise tööstaaži ja kõrgharidusega raamatupidaja palk jääb umbes 26 000 kuni 35 000 SEK-i vahele kuus.
Viimasel kümnendiku jooksul on järjest rohkem populaarsust kogunud ka trend, et enamus väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ostavad raamatupidaja palkamise asemel raamatupidamisteenust sisse. Peamiseks põhjuseks on palgakulude kokkuhoid.
Mailika sõnutsi on enamuse raamatupidamisteenust pakkuvate firmade nõuded töö saamisel rootsi keele oskus, ametialane haridus ja paariaastane töökogemus.
Autor: Tuuli Seinberg
Allikas: Raamatupidaja.ee
