Äripäev avaldas 25. aprillil juhtkirja ja kolm artiklit ohtudest, mis võivad tekkida, kui kaotada äriühingu juhatuse Eestis asumise nõue. Justiitsministeeriumi ettepanek nõude kaotamiseks on sisuliselt Eesti ühinguid juhtivate e-residentide ja mitteresidentide legaliseerimine. Tänane asukohanõue on segane ning riik ei ole suutnud seda sisustada ega kontrollida.
Sten Luiga, Janek Maasik ja Terje Eipre leidsid, et juhatuse Eesti asukohanõude kaotamine oleks viga, sest hoogustuks majanduskuritegevus ja halveneks võlausaldajate seisukord. Notarite koja esimees Tarvo Puri oponeeris Äripäevas, sama tegi Postimehes vandeadvokaat Imbi Jürgen. Tarvo Puri leidis, et asukohanõude kaotamine ei tekita juurde ühtegi probleemi ja maksuparadiisiks muutumise jutt on alusetu. Esile toodud probleemid on olemas ka e-residentideta ning nendega pole siiani piisava põhjalikkusega tegeletud.
Nõustun kahe viimase väitega: välismaalaste tulekuga hirmutamise taktika ja Panamaks muutumise bluff varjavad asjaolu, et tegelikud probleemid lasuvad mujal ning juhatuse asukohanõude kaotamises pole midagi ohtlikku.

E-residentide tulek on võimalus

Ärganud huvigrupid soovivad ettevõtluskeskkonna üldistele probleemidele rohkem riigi tähelepanu tõmmata. Justiitsministeeriumist kooskõlastusringile saadetud äriseadustiku eelnõu ei lahenda kahjuks midagi võlausaldajate kaitse osas, ajale jalgu jäänud juhatuse asukohanõue asenduks jõustumisel sama sisutühja kontaktisiku-nõudega. Majanduskuritegude uurimine on praegu sama kehvas olukorras kui sisejulgeoleku rahastamine tervikuna. Politseijuhi aus tunnistus, et kõiki kuritegusid ei jõuta uurida, olgu äratuseks poliitikutele.

Heausklike võlausaldajate mureks on minu hinnangul ennekõike kodumaised petturid, kellega riik pole tegelenud. Vaevalt et India programmeerija ja Ukraina veebipoe pidaja suudavad Eestis endale suure hulga võlgu tekitada. Edukaks pettuseks on vaja usaldust, mida välismaalasel ei ole lihtne välja teenida. Pakun ettevõtjana omalt poolt välja sisulisi lahendusi petturite väljajuurimiseks ja kutsun üles avalikule diskussioonile.

1. Positiivne krediidiregister

Positiivne krediidiregister on kirjas koalitsioonilepingus, kuid ühtegi sammu esimese valitsemisaasta jooksul selles suunas pole tehtud.
Faktidel põhinev positiivne krediidireiting on iga suurema tarbimis- ja krediidisoovi puhul nõutav Suurbritannias, seda nii firmade kui ka eraisikute puhul. Suurbritannias on vastavad registrid erafirmade käes. Eestis saaks riik selle soovi korral enda õlule võtta. E-riigil on nimelt suur eelis tohutu infohulga tõttu, mis praegu juba märkamatult koguneb. Avalikustatud maksude, töötajate registri, igakuiste käibemaksudeklaratsioonide ja „1000-euroste arvete“ andmete töötlemisel reitinguks saab kreeditor väga palju värskeid andmeid äriühingu usaldusväärsuse kontrollimiseks. Soovi korral saaks riik sellise registri siduda ettevõtjaportaaliga, luues maailma läbipaistvaima ärikeskkonna – miks seada väiksemat eesmärki? Negatiivse reitinguga ühingule krediidi võimaldamine on siis juba teadlik äririsk.

2. Nõuete pööramine kahju tekitanud juhatuse liikmete vastu

Võlgade sissenõudmine vastutavalt juhatuse liikmelt.
Majanduskuritegude büroo juhi intervjuu tõi välja, et probleemiks on välismaised tankistid, kellele müüakse võlgades ettevõtted. Võlausaldajate võimalused sellistelt ettevõtetelt raha kättesaamisel on peaaegu olematud, enamasti ei algatata ka pankrotimenetlust. Tihti on välja vahetatud ettevõtte osanikud ja juhatus, mistõttu varatule ühingule nõuet esitades pole midagi head loota. Siin on oluline mõista, et firmad müüakse küll tankistidele, aga kahju riigile või võlausaldajatele on tekitanud ennekõike eelmised omanikud ja juhatuse liikmed. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on praegu viis aastat. Miks ei nõuta võlgu neid tegelikult põhjustanud juhatuselt?

3. Ärikeeldude jõulisem rakendamine ja piiriülene koostöö

Vajalik on politsei, maksuameti, notarite ja Tartu maakohtu suurem roll kantimise tõkestamisel.
Avaldatud info 700 variisiku 10 000 ettevõttega pani mind mõtlema, miks neile pole ärikeelde seatud, kui neid juba defineeritakse variisikutena? Kas ärikeeldude määramine on liiga keeruline? Justiitsminister Reinsalu välja käidud Euroopa ärikeeldude register oleks kindlasti abiks välisriikide kodanikest tankistide tõkestamiseks. Praegu jälgivad notarid ainult Eesti ja Soome ärikeelde, kõigi teiste riikide kodanikele on tööpõld avatud. Registri andmed peavad olema sobivad ka kannete keelamiseks ettevõtjaportaalis.

4. Juhatuse tagasikutsumise, määramise ja osadega tehingute keeld

Äriregistri kannete ja kustutamise tõkestamine võlgades ettevõtte puhul.
Kaaluda tuleks ka võimalust mitte lasta vahetada juhatuse liiget ja osanikku olukorras, kus ettevõttel on maksuvõlg või käimasolev täitemenetlus. See võimaldaks välistada võlgades ühingu kantimise tankistile juba eos ja vastutust jääb kandma tegelikult olukorra põhjustanud juhatuse liige. Suurbritannias võib ettevõtte kustutamise äriregistrist (Companies House) peatada maksuamet (HMRC), sama õiguse saab anda Eesti maksuametile ning vajadusel ka kohtutäituritele. Praegu küsitakse maksuameti nõusolekut vaid vabatahtliku lõpetamise korral.

5. Majandusaasta aruande esitamata jätmisel kõrged trahvid ja piirangud

Majandusaasta aruande esitamata jätmine tuleb sanktsioneerida.
Maksuameti haldusalasse liikuv majandusaasta aruannete jälgimine loob võimaluse paremaks kontrolliks. Trahv esitamata aruande eest ühingule või juhatuse liikmele distsiplineerib ka väikesi kodumaiseid optimeerijaid ja kroonilisi maksupettureid, kes praegu loodavad esitamata andmete korral sundlikvideerimise peale. Maksuametil on kõik õigused trahve mittetasunud ühingu pangakontode arestimiseks. Trahvi suuruse saab soovi korral suurema mõju nimel siduda näiteks eelmise majandusaasta käibega.

Rootsis on esimene trahv majandusaasta aruande esitamata jätmisel 5000 Rootsi krooni ning maksmata nõue liigub kiirelt täitevametile (Kronofogden) sissenõudmiseks. Neil omakorda on ulatuslikud volitused ettevõtte tegevuse peatamiseks nõude tasumiseni. Suurbritannias on esimene trahv 150 naela ja see suureneb perioodiliselt.
Veel jõulisem meede oleks juhatuse tagasikutsumise, määramise ja osadega tehingute keeld ühingul, mille majandusaasta aruanne on esitamata või maksuameti poolt heaks kiitmata.

Kokkuvõte

Kirjeldatud meetmed on vaid üks näide sellest, kuidas e-residentide tulekuga hirmutamise asemele saame rääkida lahendustest. Juhul kui nende ettepanekute rakendumisest ei piisa, jääb meile veel võimalus e-arved kohustuslikuks muuta ka erasektoris, koos maksuameti ligipääsuga andmetele. Ärisaladuste lekkimise oht on sellise süsteemi puhul väga suur. Turvalise süsteemi loomine oleks väljakutse, milles e-riik Eesti saaks Euroopas olla eestvedaja rollis. Positiivne külg oleks see, et me hoiame masintöödeldavate andmete arvelt kokku palju inimtunde ning saame hoida digitaalmajanduse liidri staatust.
Kui me võtame ühiseks eesmärgiks ettevõtlusalaste seaduste täiendamise ja täitmise tagamise, siis paraneb tänu sellele kõigi ausate ettevõtjate elu ja prestiiž. Korras kodumaine ärikeskkond oleks täiendav kasu suurepärast kajastust leidnud e-residentsuse projektist. Riigi vastutus on nüüd huvigruppide pöördumistele adekvaatselt vastata.

PS. Peaksime endalt küsima, mis juhtub siis, kui kaotada ettevõtte juhatuse Eestis asumise nõue, ilma et muutuks äriseadustik ministeeriumi väljapakutud kujul? Reaalsuses asutatakse ka praegu ettevõtteid, mille juhatus ei asu Eestis. Keegi seda ju ei kontrolli, sellele juhtis tähelepanu ka notarite koja esimees.

Nõustuda saab ka Sten Luiga kommentaariga, et „kirjatuvist kontaktisik“ võlausaldajate olukorda ei paranda. Juba praegu kehtivas äriseadustikus kirjeldatu ületab Tartu Maakohtu ressursse, aga kohtul tuleks tegeleda ka eelnõus pakutud täiendava uurimistööga, tuvastamaks juhatuse asukohta ning kontrollimaks tõendeid.

Loe ka Äripäevast

Ivar Veskioja
1Office Grupp
Partner